Küsitlus 2014

Sissejuhatus

Korraldasime 9.-17.12.2014 küsitluse, millega uurisime oma Facebook’i fännide, meililisti liikmete ja teiste rattahuviliste inimeste mõtteid ja soove ning palusime tagasisidet oma üritustele. Küsitlusele vastas kokku 66 inimest, mida saab pidada kindlasti väga heaks tulemuseks. Täname kõiki vastajaid! 18.12.2014 kuni 6.02.2015 ilmusid meie klubi Facebook’i lehel postitused, milles küsitluse tulemusi analüüsisime ning teemasid kommenteerisime. Kuna lisaks küsitlusele vastanute hoiakutele sisaldavad need postitused ka palju muud informatsiooni meie klubi toimimise, arengute ja muu sisulise poole kohta, siis on need postitused käesolevale lehele ka kokku kogutud.

1. Vastajate vanus ja sugu

Küsitlusele vastas kokku 66 inimest, kellest 65% olid mehed ja 35% naised. Ülekaalukalt kõige populaarsem vanusegrupp oli 25-34, mis kattub ka meie Facebook’i lehe fännide vanuselise jaotusega. Sellesse vanusegruppi kuulus 67% küsitlusele vastajatest. 18% vastajates olid vanuses 35-44, 12% kuni 24-aastased ning 3% olid vanuses 45-54. Eks oleme ka ise oma üritustel tundnud tendentsi, et ratas kui matkamise ja aktiivse vaba aja veetmise vahend hakkab noortele huvi pakkuma pigem ülikooli vanematel kursustel ning seetõttu on suuremal osal “vanadest olijatest” kool juba mõned aastad tagasi seljataha jäänud, samuti on meie matkad ja sõidud hinnatud TTÜ töötajate hulgas. Ilmselt on sellele keskmise vanuse suurenemisele “kaasa aidanud” ka asjaolu, et meie iga-aastaste tasuliste ürituste stiil on järk-järgult liikunud lihtsa korraldusega “tudengimatkadest” üha rohkem läbi mõeldud, rohkem hüvesid sisaldavate ja seetõttu ka kallimate kvaliteetmatkade poole. Peame uute tudengite kaasamist meie tegevustesse siiski väga oluliseks ning võttes arvesse ka TTÜ arvestatavat rahalist panust meie organiseeritud matkade eelarvesse, siis kavatseme seda aspekti rõhutada ka asjaoluga, et kui tööealiste inimeste jaoks on oodata matkade osavõtutasude kallinemist, siis TTÜ tudengitele on plaanis välja tulla üha suuremate soodustustega.

Õnneks võib siiski täheldada, et osavõtjate vanuselist erinevust ei näe probleemina mitte just paljud (ning ega ei olegi vaja selles probleemi näha :)). Liiga noorena tunnevad / tunneksid ennast meie matkadel 6% vastanutest ning liiga vanana 2%. Seejuures tasub ära märkida asjaolu, et üks end liiga noorena tundja ning ka ainus end liiga vanana tundja kuuluvad tegelikult meie ülekaalukalt populaarseimasse vanusegruppi 25-34 :)

2. Vastajate seos TTÜ ja meie organisatsiooniga

Meie küsitlusele vastanutest 27% on praegused TTÜ tudengid, 46% endised tudengid, 15% praegused TTÜ töötajad, 4% endised TTÜ töötajad, 16% vastajatest on praegu või minevikus olnud seotud mõne TTÜ juures tegutseva organisatsiooniga ning 27% vastajatest ei oma otsest seost TTÜ-ga. Asjaolu, et protsente kokku liites saame tulemuse üle 100% on tingitud sellest, et valida sai ka mitut varianti ning seda võimalust kasutati üsna agaralt.

TTÜ tudengiorganisatsioonina suuname oma reklaami peamiselt TTÜ-ga seotud kanalitesse ning seetõttu on ka loomulik, et umbes 70% meie üritustest osa võtjatest omavad mingit seost TTÜ-ga. Oma osavõtjatele me siiski mingeid piiranguid seadnud ei ole ning isegi klubi tuumikusse kuuluvate inimeste hulgas on neid, kes TTÜ-ga seotud ei ole. Seega ka need kolm vastajat, kes märkisid ära valiku “pelgan osa võtmist, sest pole ise Tipikas” – kui meie üritused teile sobivad tunduvad, olete väga oodatud neist edaspidi osa saama :) Küll aga tegime 2014. aastal algust põhimõttega, et TTÜ statsionaarse õppe üliõpilastele suvise matka osavõtutasust soodustuse välja pakkusime ning arvestades TTÜ rahalist panust meie tegemistesse, on edaspidi oodata selle põhimõtte järk-järgulist laiendamist.

Pooled küsitlusele vastajatest on olnud meie organisatsioonist teadlikud kuni 3 aastat (sh 10% kuni 1 aasta ja 40% 1 kuni 3 aastat). 21% vastajatest on olnud teadlikud 4 kuni 6 aastat, 19% 7 kuni 10 aastat ning 9% üle 10 aasta. Ja nagu tuli välja järgmisest küsimusest, siis ülekaalukalt kõige parem turunduskanal on ikkagi “sõbra soovitus” – 47% vastajatest on oma esmase teadmise meie organisatsioonist saanud sõbralt. Kõigi muude vastuste osatähtsus jäi üsna ühtlaselt 9% ja 15% vahele, lisaks oli üks inimese info saanud televisioonist, üks inimene OK jutukast, üks inimene Googeldades ning üks inimene sattus meie sõidule 2002. aastal juhuslikult :)

3. Õhtused rattasõidud

Meie õhtustest rattasõitudest on vähemalt ühe korra osa võtnud 48 küsitlusele vastanud inimest, mis moodustab 73% kõigist vastanutest. Järgmisest küsimusest, kus sellele ürituste seeriale oli võimalik oma hinnangut anda kuni 14-le väitele linnukeste tegemisega, valis 32 inimest ehk 48% vastanutest valiku “see formaat sobib mulle”. Samas on selle küsimuse teistest valikutest selgelt ka näha, et erinevaid ootusi sõidu pikkusele ja stiilile on ka päris palju – vastajate hulgas oli päris mitmeid nii neid, kes 50 km pikkust õhtust sõitu liiga pikaks pidasid kui ka neid, kes sooviksid hoopis rohkem trenni teha. Samuti vastas näiteks 29% inimestest, et “ei meeldi hiline kellaaeg” ning 17%, et “ei meeldi pimedas sõita”. Samas on aga tunda, et ka nende vastajate nägemuses, kuidas sõitu veidi varem lõpetada, võib välja tuua erinevaid võimalusi – kes sooviks teha seda kiirema tempo, kes vähemate pauside arvelt ning kes sooviks õhtu jooksul hoopis jalgrattaga vähem sõita.

Mida küsitluse sellest osast kokkuvõttes järeldada saab – ilmselt oleks meil võimalust rohkem inimesi kaasata juhtudel, kui erinevatel nädalatel toimuvad sõidud oleksid stiililt veidi erinevad – mõni nii distantsilt kui kestvuselt lühem, mõni pikem, mõni sportlikum jne – sellisel juhul saaks igaüks endale sobivaimad sõidud välja valida. Tegelikkuses eks neid stiililt veidi erinevaid sõite on ka seni olnud, aga ilmselt mängib siin rolli ka asjaolu, et harva kohal käiva ratturi jaoks võib olla raske seda stiili meie eelinfost välja lugeda.

Siit siis küsimus kõigile potentsiaalsetele osalistele – mis te arvate, kas võiks olla abi, kui paneksime edaspidiseks paika mingi konkreetsema ürituste klassifikatsiooni, mida juba ürituse nimes / pealkirjas kasutada saaksime ning mis paremini aitaks identifitseerida, mida sellelt ürituselt oodata on? Näiteks nii:

  • Õhtune rattasõit LIGHT – teekonna pikkus alla 40 km, tempo ja pausid sobilikud ka neile, kes rattaga harva sõidavad, kojujõudmise kellaaeg üldjuhul enne 23:00.
  • Õhtune rattasõit CLASSIC – teekonna pikkus 40-60 km, tempo ja pausid sobilikud hooaja jooksul vähemalt kord nädalas ratast kasutavale inimesele, kojujõudmise aeg üldjuhul 23:30-0:30.
  • Õhtune rattasõit SPORTY – teekonna pikkus üle 60 km, kuid pausid lühikesed ning seetõttu võib sõltuvalt konkreetsest üritusest kojujõudmise aeg olla ka varem kui CLASSIC sõidul.
  • Õhtune rattasõit TRAINING – ulme paugutajatele :)
  • Õhtune rattasõit SPECIAL – kõiksugu muud vigurid (a’la sõidame algul rongiga, teeme lõket, tantsime kaerajaani vms :))

Et ülal olev plaan nüüd ka reaalsusega kokku viia, siis tasub ilmselt ära märkimist, et õhtuste rattasõitude viimaste aastate peamiselt eestvedajalt Jaanuselt on ka ees ootaval hooajal oodata umbes 70% osas selliseid sõite, mis oma olemuselt just CLASSIC kategooriasse kuuluvad. Tegutseme kokkuvõttes ju vabatahtlikest klubina ning eks igaühel on kõige parem eest vedada just selliseid üritusi, mille stiil endale kõige rohkem sobib. Ning just see stiil, kus keskmine rattasõiduvahemaa on kombineeritud (õlle)pauside ja muude huviväärsuste külastamisega, on saanud siiski ajendiks 48% küsitlusele vastanute jaoks, et märkida ära variant “see formaat sobib mulle”. Seega oleks ülaltoodud klassifikatsiooni loomine pigem ehk esmane samm, et kaasata eestvedajate hulka ka neid, kel veidi teistsugune ettekujutus ideaalsest õhtusest rattasõidust (ning kui asi toimima hakkab, siis ei oleks kindlasti piiriks ka ainult üks rattasõit nädalas).

4. Tipikate Rattamatka formaat

Kuigi paljudes küsitluse aspektides võib öelda, et erinevaid soove on nii palju kui inimesi, siis meie suvisele matkale antud tagasiside mitmetitõlgendamisele ruumi ei jäta: küsitlusele vastas kokku 66 inimest, kellest 51 olid osa võtnud ka meie suvisest matkast. Neist 51-st inimesest 88% arvasid, et taolistel suurematel rattamatkadel võiks kogu toitlustus olla korraldajate poolt organiseeritud, 10% inimestel eelistus puudus ning vaid 2% matkal osalenutest arvas, et süüa võiks otsida ka omal käel. Veel suurem heameel on meil tõdeda, et küsimusele, kus meie matka sai iseloomustada “linnukeste” tegemisega 14-le väitele, pidas 94% meie suvisel matkal osalenutest sobilikuks märkida ära valiku “see formaat sobib mulle” ning 82% otsustasid ära märkida ka valiku “mulle meeldib, et Tipikate Rattamatkaklubi on korralduses läinud põhjaliku ettevalmistuse teed, et osavõtu põhitasu sisaldab pea kõike eluks vajalikku ning ajagraafik peab hästi paika”. Märgime, et vaid üks matkal osalenu 51-st vastanust arvas, et meie matka programm võiks olla ka vabam (ehk et matka ei oleks vaja nii palju turvata, vaid igaüks oleks ise rohkem enda eest väljas).

Küsitlus andis meile väga selge tagasiside, et matkal osalenud inimesed ootavad meilt suvise matka osas jätkuvalt väga põhjalikult ette valmistatud, täpselt ajagraafikuid järgivat ning kogu eluks vajalikku sisaldavat kvaliteetmatka. Kinnituse sellele, et meie matka kvaliteeti tõesti hinnata osatakse, andis küsitluse võimalus anda tagasisidet meie suvise matka osavõtutasule – kui tudengite hulgas oli selgelt tunda probleemi, et matk nende jaoks liiga kallis on, siis tööealised inimesed ei pidanud paljuks märkida ära valik “matka osavõtutasu võiks vabalt olla ka suurem”. Kokkuvõttes peamegi märgiliseks, et linnukese “osavõtutasu võiks vabalt olla ka suurem” märkis ära rohkem inimesi, kui linnukese “osaleksin, kui matka osavõtu põhitasu ja/või transporditasu oleks soodsam”.

Kui ülalkirjeldatud “linnukesed” 14-le võimalikule variandile välja jätta, siis tegelikult oligi lisaks vaid üks valik, mis veel vähegi märgatavalt silma torkas – 9 inimest pidas matkal osalemise takistuseks seda, et juuli teises pooles toimub ka palju muid huvitavaid üritusi. Eks oleme sellest isegi teadlikud, et konkureerime suve statistiliselt kõige parema ilmaga ajale, kuid sellest loobuda ka ei kavatse :) Kõigi muude valikute osas jäi “linnukeste” tegemine 5 vastaja piiresse.

“Kogu matk on justkui filmis”, “superhea korraldus”, “ajagraafik oli erakordselt realistlikult seatud, kõik käiski täpselt selle järgi”, “iga matk on eriline ja ülilahe”, “nautisin täiel rinnal”, “lihtosalejal polegi ju vaja muud kui pedaale vändata, olla lõbus ning suhelda uute huvitavate inimestega; kõik muu on sinu eest tehtud” on vaid üksikud näited sellest, mida matkal osalenud inimesed selle ürituse tagasisideks on kirjutanud.

Omalt poolt lubame, et taolise põhjaliku ettevalmistuse formaat on tulnud selleks, et jääda ning kui mõnel aastal tõesti ei ole aega ega jõudu seda korraldamise koormat kanda, siis pigem jätame aasta vahele, aga kui matk toimub, siis koos kõigi kellade-viledega ning kehva matka te meie poolt ei saa :)

5. Kus võiks toimuda järgmine Tipikate Rattamatk?

Esialgu tundus, et kui kanda Eesti kaardile kohad, mida küsitlusele vastajad olid selle küsimuse vastusteks kirjutanud, siis saame Eesti üsna ühtlaselt kaetud :) Seejuures olid esindatud ka kõik need piirkonnad, kus me viimastel aastatel juba matkanud oleme (sh näiteks nii Ida-Virumaa kui Võrumaa kumbki kolme häälega, kus meie matkad toimusid vastavalt 2012. ja 2013. aastal).

Kui vastuseid siiski veidi süstematiseerida, siis joonistusid välja kolm piirkonda, milles matkata soovijaid oli teistest enam – need on Saaremaa, Viljandimaa ja Hiiumaa, mida erinevates kombinatsioonides oli soovina ära märkinud 6 kuni 11 inimest. Mitmed inimesed kirjutasid tagasisidena ka seda, et meie matkad on toimunud piisavalt palju aastaid selleks, et probleemiks ei ole ka piirkondadega uuele ringile minemine. Oleme selle arvamusega kindlasti nõus, et matkapiirkonna otsingul ei pea me “nui neljaks” otsima kohti, kus me kunagi matkanud ei ole, vaid võib ka kunagi käidud kohtade osas uuele ringile minna (ning täiesti käimata maanurgad jätta näiteks selliseks puhuks, kui mingil aastal lihtsalt tundub, et “vot nüüd on just sinna minna vaja” :)). Kuna Viljandimaal toimus meie matk 2002. aastal, Hiiumaal 2007. aastal ning Saaremaal 2008. aastal, siis need kohad kindlasti kvalifitseeruvad võimalustena, mida 2015. aastal uuesti külastamiseks kaaluda.

6. Muud Tipikate Rattamatka puudutavad korralduslikud nüansid

Üks küsitlusele vastanud inimene kirjutas, et “esimesel päeval võiks sauna variant olla”. Kahjuks ei ole meile selge, kas selle lausega peeti silmas reedest päeva, mil kogu grupp esimest päeva pedaale tallab või neljapäevast tugevate grupi sõitu. Kui mõeldud oli reedet, siis teadmiseks, et reedene saun on meil olemas olnud nii 2011. aastal (Rahamäe talus), 2012. aastal (Alujoa puhkekeskuses), 2013. aastal (Vetevana turismitalus) kui ka 2014. aastal (Rannakodu puhkekülas) :) Kui mõeldud oli aga neljapäevast tugevate grupi sõitu, siis eks variant, et ka neljapäevane telkimine teha RMK platsi asemel kuskil turismitalus, on kindlasti tulevikus kaalumist väärt, kuid eelnevalt peaksime uurima ka potentsiaalsete tugevate gruppi kuuluvate inimeste valmidust selle luksuse eest veidi juurde maksta. Elame-näeme :)

Üks küsitlusele vastanud inimene kurtis selle üle, et meie suvise matka transporditasu on liiga suur. Kuna tegemist on teemaga, mida igal aastal paar-kolm inimest tõstatavad, siis järgnevalt ka mõned kommentaarid: võrreldes tavapärase bussitranspordi tellimisega tuleb rattamatka puhul arvestada sellega, et tellima peame nii bussi kui veoauto. Neid inimesi, kes igal aastal meie transporti on soovinud kasutada, on alati olnud ka piisavalt palju, et ainult korraldajate poolt haagistega me seda rataste vedu teostada ei suuda. Kui näiteks sügismatkal korraldame oma transpordi ära nii, et rendime 9-kohalised bussid, rattad lähevad haagistele järgi ning juhime ja majandame neid autosid ise, siis suvisel matkal peame inimeste hulga tõttu tellima koos juhiga teenused ning on selge, et nende hinnaklass kilomeetri kohta on hoopis midagi muud. Reaalselt ei ole ühelgi viimasel aastal tegelikult ka osalejatelt küsitavad transporditasud katnud ära bussi ja veoauto tellimise kulusid, vaid mõningane osa on TTÜ toetuse arvelt sinna juurde tulnud. Positiivse poole pealt näeme aga seda, et taoline korraldus, kus üle poolte inimeste reisib matka alguspunkti koos, on meie matkale tugevalt ka juurde andnud, võimaldades üheskoos juba eelnevalt veidi matka teemasse sisse elada, tutvuda bussis matka kaardi, programmi ja raja kirjeldusega ning see omakorda aitab kaasa ka matka hilisemale ladusamale kulgemisele :) Kes soovib matkale tulla ja sealt lahkuda oma transpordiga, siis see võimalus oli, on ja jääb muidugi ka alles.

7. Tipikate Rattamatka marsruudi planeering

Kuigi küsitluses otseselt sellekohast küsimust ei olnud, siis vabatekstina antava tagasiside juures seda teemat mõned inimesed puudutasid ning seega saagu veidi valgust heidetud ka põhimõtetele, millest matka korraldamisel lähtume. Kolm viimasel Lõuna-Pärnumaa matkal osalenut kirjutas, et nende arvates oli laupäeval kruusateid veidi palju. Meie matkade korraldus põhineb suuresti formaadil, et selle käigus sõidetakse nii asfalt-, kruusa- kui ka metsateid – selline korraldus võimaldab nii vaheldust kui pakub võimalusi mõned lõigud kiiremini läbida, teistes kohtades aga rohkem ringi vaadata. Siiski ei saa teekatte valik olla kõige olulisemaks eesmärgiks, mida matkade korraldusel aluseks võtta ning seega võib öelda et sellele, millises suhtes asfalt-, kruusa- ja metsateed retkel esinevad, seavad piirid nii (suurepäraste) ööbimispaikade asukohad kui külastatavad huviväärsused ehk matka piirkond üldisemalt. 2014. aasta matka laupäevasel päeval sõitsime tõepoolest kokku 54 km kruusateid, mis on omajagu üle paljude aastate keskmise, kuid tänu sellele saime matkalistele näidata ka (ilmselt enamiku jaoks üsna seni käimata) Lõuna-Pärnumaa sisemaad, mille Pärnumaa turismi asjatundjad meil matka korralduse algfaasis üldse vahele soovitasid jätta :) Usume, et enamik matkalisi leidsid sealt sisemaalt nii mõndagi, mis pikaks ajaks meelde jääb – olgu selleks siis Kõveri Puhkekeskus, Nigula raba, Rae järv, väga omapärane riigipiiri ületus, Massiaru küla, nimetu teerist Lätis või just seesama piirkonda iseloomustav kruusa maitse suus :)

Siiski soovime rõhutada, et võrreldes ammuste aastatega toimuvad tänapäevased Tipikate Rattamatkad väga range ajalise taktikepi all ning täpselt mööda ette planeeritud, raja kirjelduses olevat marsruuti. Üks küsitlusele vastanud inimene kirjutas, et ei ole julenud enam meie matkadele tulla, kuna ammusel ajal võis välja kuulutatud 80-st kilomeetrist saada 110 :) Selline asi juhtus viimati 9 aastat tagasi ehk 2006. aastal, meie tänapäevased matkad on aga eeskätt tuntud just oma väga põhjaliku eelplaneeringu tõttu. Kõigil, kel kunagise noore organisatsiooni tegemiste eest veel praeguseni kartused veres, siis soovitame tutvuda nii osalistele kätte jagatava programmi / raja kirjelduse põhjalikkusega kui ka näiteks TTÜ Filmiklubi aktivistide videoga, kes viimasel aastal otsustasid sinna illustratsiooniks ka ajakava väljavõtted lisada – need lihtsalt ei erinenud millegi poolest matka reaalsest kulgemisest :)

8. Muud mõtted ja tähelepanekud

Viimane peatükk meie detsembris toimunud küsitluse analüüsist puudutab üksikuid teemasid ja vastuseid, mis eelnevate kategooriate alla ei mahtunud.

Üks küsitlusele vastanu avaldas soovi sõita kaugemale kui Leedu ning kirjutas, et on valmis osalema ka organiseerimises. Mõte on kindlasti kiiduväärt, kuid kui panna see taustsüsteemi, et oma juba seni traditsiooniks saanud üritustele tikutulega uusi kaasvedajaid juurde otsime, siis taolise uue ja suurema plaani teostumiseks oleks kindlasti vajalik see, et ilmuks välja inimene, kes mitte ainult ei ole nõus panustama, vaid olema ka selle ürituse visiooni kujundaja, eestvedaja ja taganttõukaja. Tipikate Rattamatkaklubi juhatus tervitab kindlasti igasugust initsiatiivi, mis rattahuvilistele inimestele uusi võimalusi pakub.

Üks küsitlusele vastanud inimene kirjutas, et mais-juunis võiks olla ka eelsoojendus Tipikate Rattamatkale, kus näiteks kaheks päevaks kuskile minnakse. Antud teemaga veidi seotud asjaolu on see, et tegelikult käivad paljud Tipikate Rattamatkaklubiga rohkem seotud inimesed koos sõitmas mõnevõrra rohkem kui neid üritusi avalikult välja kuulutame – tegemist on enamasti nädalavahetustel toimuvate matkadega, mille info liigub valdavalt inimeste vahel, kes varasematelt rattaüritustelt omavahel juba tuttavad on. Uuele tulijale katsetamiseks ei pruugi need üritused sobida seetõttu, et võivad tuua rohkem ootamatusi, eeldavad võimet ja soovi raskusi trotsida, ületada ja seejuures positiivseks jääda ning üldjoontes vajavad mõningast ettevalmistust ja kogemust. Väga valdavas enamuses toimuvad need matkad ühepäevastena, kuid ette on tulnud ka ööbimisega variante. Kui küsitlusele vastanud inimene pidas Tipikate Rattamatka eelsoojendusena silmas taolist mitte liiga suure korraldusega, üsna vähese etteteatamisega ja ise hakkama saamist eeldavat väljasõitu, siis selliseid üritusi kõigi eelduste kohaselt toimub ka tulevikus ning neist osa saamiseks on parim võimalus tulla ja näidata õhtustel sõitudel oma matkahuvi ja optimistlikku meelt ning arvatavasti võetakse sind kampa :) Kui soojendusmatkana oli aga mõeldud suurema korraldusega, kuid ka päris algajale sobilikku matka, siis selle realiseerumine eeldab taaskord, et keegi asjast väga huvitatud inimene eestvedamise ja tagant tõukamise enda peale võtaks.

Sellega on küsitluse analüüs lõppenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et olime väga meeldivalt üllatunud, et tervelt 66 inimest võttis 8 päeva jooksul vaevaks küsitlusele vastata, seejuures olid vastused igati sisukad ning seetõttu tuli ka analüüs põhjalik. Taolist küsitlust ei kavatse me kindlasti hakata korraldama igal aastal – vaevalt, et meie liikmete, huviliste ja fännide arvamused ja soovid nii lühikese aja jooksul kardinaalselt muutuvad. Seega kel tekib uusi mõtteid, soovib midagi lisada või tunneb, et ei saanud oma püstitatud teemale vastust, siis nendega võib pöörduda igal ajal nii meie Facebook’i lehe, korraldajate meililisti korraldajad [ät] rattamatkaklubi.ee kui ka otse juhatuse liikmete (Jaanus, Marko, Aivar) poole. Eriti oodatud on seejuures mõtted stiilis “tulen ja korraldan sellise asja / tulen ja aitan korraldada” :)

Teemat jääb hetkel lõpetama ühe küsitlusele vastanu meenutus: “Õhtuste sõitude algusaegadel oli ka selliseid kolmapäevakuid, kus osa seltskonnast lõpetas ühe tipika töö juures saunas, kus istuti veel paar tundi, enne kui koju laiali mindi. Olid ajad :P”.