Oluline retkeinfo

NB! Käesolev info puudutab ainult Tallinn – Kääriku Retke!

Meie teiste ürituste (Tipikate Rattamatk, Tipikate Rattamatkaklubi Sügismatk, õhtused rattasõidud) tingimused on erinevad ning nende kohta peaksid lugema vastavalt infolehelt.
 

Ürituse eesmärk ja ettevalmistus

  • Tegemist on üritusega, mille käigus sõidetakse ühe päeva jooksul ratastega umbes 250 km pikkune teekond Tallinnast Käärikule, viies seal toimuvatele Üliõpilaste Suvemängudele kohale TTÜ Üliõpilaskonna lipu.
  • Kui tavapäraselt tähendab sellise maa jalgrattaga läbimine võistlussporti, siis meie üritus on erinev – eelkõige on selle sihtgrupiks inimesed, kelle jaoks jalgratas küll päris võõras ei ole, kuid kes kasutavad seda peamiselt matkamiseks, vaba aja veetmiseks, punktist A punkti B liikumiseks ja/või muudeks sõitudeks, mille eesmärgiks ei ole otseselt treening ega võistlus.
  • Eelnevast lähtudes ei ole ka ürituseks kuluv aeg mitte sportlastele omane 6-9 tundi, vaid selle käigus tehakse puhkepause ning teel ollakse sõltuvalt ilmast ja muudest teguritest üldjuhul kokku 16-20 tundi, ühel väga erandlikul juhul on minevikus kulunud ka 22 tundi.
  • Eelkõige on see üritus osaliste jaoks võimalus ennast proovile panna – kas sa oled võimeline sõitma 250 km ühe päevaga.
  • Loomulikult osaleb sel sõidul igal aastal ka inimesi, kelle jaoks taolise distantsi läbimine probleeme ei valmista ning meiega on ka tulevikus oodatud liituma ratturid, kelle jaoks see rada ja tempo isegi higi lahti ei võta – eelduseks on vaid see, et ollakse valmis arvestama nendega, kes sellist vahemaad esimest korda elus ühekorraga sõidavad.
  • Kes ennast liiga tugevana tunneb, siis julgustame üritust enda jaoks ise raskemaks ja huvitavamaks tegema. Lihtsama poole pealt on meil kahe inimese rattale pakkuda suured lipud – üks neist on TTÜ Üliõpilaskonna lipp (mille Käärikule transportimine ongi ürituse üheks eesmärgiks), teiseks on Tipikate Rattamatkaklubi lipp. Minevikus on aga ette tulnud ka olukord, kus üks rattur spetsiaalse rakise abil mõlemad lipud oma rattale kinnitas ning nendega kogu teekonna läbis. Samuti on Tallinn – Kääriku retke minevikus läbi sõidetud nii nõukaaegse noorukitele mõeldud jalgrattaga “ereliukas” kui ka samast ajastust pärit ühekäigulise naisterattaga. Kaks inimest tegid selle distantsi kaasa spetsiaalselt selleks retkeks kokku keevitatud tandemTÕUKErattal ning üks neist on hiljem sõitnud maanteerattaga järjest 500 km ehk edasi-tagasi otsad. Seda maad on läbitud tiigrikostüümis, sarvilise mütsiga, veetud kogu oma matkavarustust ratta pakiraamil ja tehtud palju muudki meeldejäävat. Kui sul jõudu ja tahtmist jagub, siis ole loov ja mõtle välja midagi, millest ka aastate pärast veel räägitakse :)
  • Kuigi uute osaliste jaoks on üritus enamasti enda proovilepanek, siis päris ilma ettevalmistuseta on see ikka tohutu piin ja valu ning teistega sama tempot hoida pea võimatu. Jah, selle retke on minevikus kaasa teinud inimene, kelle jaoks see oli aasta pea esimene rattasõit, kuid vaevalt tal need mälestused kunagi meelest ära lähevad :) Üldiselt võib pühapäeva- ja hobiratturite puhul võtta orientiiriks, et kui sama aasta jooksul on rattaga läbitud vähemalt 1000 km, siis peaks retk igati jõukohane olema. Loomulikult inimesed on erinevad, mõnikord on kehv vorm ületatav suure tahtejõu ja rumala järjekindlusega ning tõesti on inimesi, kes ilma igasuguse ettevalmistuseta suudavad selle hambad ristis ja läbi valu kaasa teha – eks igaüks valib oma viisi :)
  • Kindlasti soovitame endas kahtlejatel võtta eelnevalt osa nii meie õhtustest rattasõitudest kui ka juunis nädalavahetustel tehtavatest ühepäevastest retkedest.
  •  

    Ürituse üldine korraldus

    • Retkelisi abistab teekonna jooksul saateauto, mis üldjuhul viibib ratturite läheduses nii palju kui võimalik. Siiski peab arvestama, et ette võib tulla olukordi, kus saateauto tund-paar eemal peab olema.
    • Saateauto pakub teekonna jooksul joogipudelite täitmise võimalust nii vee kui spordijoogiga, samuti erinevaid snäkke. Palun arvesta, et see ei tähenda siiski kaugeltki kogu toitlustamist, vaid sööki tuleb sul ka endal teekonna jooksul poodidest ja söögikohtadest juurde osta. Käärikul kohapeal on retke osavõtutasu sisse arvestatud õhtusöök peale kohalejõudmist ja laupäevane hommikusöök.
    • Saateautos on olemas päiksekreem, putukatõrjevahendid, magneesium, esmaabipakk, ketiõli ja vahendid jalgratta esmaseks remondiks. Kui midagi vajad, siis palun küsi. Samuti on sul peatustes võimalik ligi saada enda isiklikele asjadele, mille oled saateauto vedada andnud.
    • Kui rattur on liiga väsinud või ratas katki ja kohapeal mõistliku pingutusega remontida ei saa, siis pakub saateauto võimalust katkestamiseks. Samuti on väsinud ratturil võimalik vahepeal autos puhata ning mingi maa edasi saada. Osaleja jaoks tähendab see, et ametlikku finišikorda ta sel aastal kirja ei saa.
    • Käärikul kohapeal toimub ööbimine telkides (igaüks enda varustusega, telkide osas saab muidugi ka grupeeruda).
    • Ürituselt tagasisõit on igaühe enda korraldada – inimesed soovivad lahkuda erinevatel aegadel ning ühise transpordi organiseerimise vastu ei ole seni kunagi piisavalt huvi olnud. Käärikult on võimalik lahkuda liinibussiga või sõita rattaga 17 km Pukale rongi peale, samuti on mõnikord võimalik leppida endale kokku koht TTÜ Üliõpilasesinduse poolt organiseeritud bussis. Vastavalt meie retke saateauto võimalustele oleme minevikus osadele inimestele saanud ka ise tagasisõiduvõimalust pakkuda, aga selles osas pikka etteplaneerimist ei toimu ning võimalustest anname teada jooksvalt.
    • Erinevalt inimeste transpordist on meil tavaks pakkuda kõigile retke osalistele ilma lisatasuta võimalust oma ratas ja muu matkavarustus Tallinnasse tagasi saata – ehk siis kes soovib Käärikult lahkuda omal käel, aga jalgratta ja muud pakid meiega tagasi saata, siis üldjuhul on selline võimalus olemas. Kui varustuse tagasitee transporti vajad, siis palun küsi selles osas meilt enne üritust üle.
    • Kääriku retke puhul kehtib meil paljuski põhimõte “koos arutame, koos otsustame” ning selleks tarbeks on kasutusel meililist 250 [ät] rattamatkaklubi.ee. Listiga liitumiseks saada vabas vormis kiri “soovin liituda” samasse listi. Sealt saad ka infot, kuidas konkreetsel aastal tagasisuuna transpordiga lood on ning võtta osa enne üritust toimuvatest aruteludest, mille käigus erinevad nüansid paika loksuvad.

     

    Retkele kaasa võetavad asjad

    • Palun veendu, et tuled retkele tehniliselt korras rattaga ning kuna sõit toimub avalikel teedel, siis tee ennast autodele võimalikult nähtavaks! Igasugused tuled, helkurid ja vilkurid on selleks väga head! Samuti võid kanda helkurvesti või helkivaid käe- ja jalapaelu.
    • Rangelt soovituslik on kiiver. Õnnetusi juhtub ja isegi kui sa ise selles süüdi ei ole, siis ilma kiivrita võid raskeid peakahjustusi saada just sina!
    • Kõige rohkem purunevad rattal rehvid. Võta palun kaasa oma rattale sobiv varu siserehv, soovitavalt isegi 2 tk.
    • Kindlasti on vajalik isiklik joogipudel, mida saad täita kas teeäärsetest poodidest või saateautos olevast veekanistrist. Joogipudeleid võiks sul rattal olla lausa kaks – üks spordijoogi jaoks, teine puhta veega.
    • Mõistlik on rattaga sõites alati kaasas kanda veidi šokolaadi, halvaad, müslibatooni või muud kõrge energiasisaldusega snäkki. Kui peaksid sattuma olukorda, kus energia ootamatult otsa saab, aga saateauto juhtub eemal olema, siis saad sellest kiiret abi.
    • Võta kaasa riided ja ka varuriided vastavalt ilmale. Kui on oodata vihma, siis ka vihmakeep.
    • Võta kaasa ööbimisvarustus (telk või kokku lepitud koht kellegi telgis; magamisalus, magamiskott).
    • Igaks juhuks võta kaasa ka sularaha – kõikjal ei saa veel kaardiga maksta!
    • Võta kaasa ka ujumisriided, saunalina ja hügieenitarbed.

     

    Pakkimine

    Palun ürita oma asjad eelneval pakkimisel kolme ossa jaotada:

    1. Ööbimistarbed ja muud asjad, mida sa ei vaja enne Käärikule kohale jõudmist – need kõige suuremad pakid paigutame saateautosse kõige taha ning neile teekonna jooksul ilma mõjuva põhjuseta ligi ei saa.
    2. Asjad, mille annad küll saateautosse, aga millele soovid teekonna jooksul peatustes ligi saada.
    3. Minimaalne varustus ratta peal kaasa vedamiseks.

    Kindlasti peab igaüks enda jaoks läbi mõtlema, mis on need minimaalsed asjad, mida kogu teekonna jooksul ratta peal kaasas kanda. On inimesi, kes ilma varurehvi ja muid elementaareid asju omamata põhimõtteliselt sadulasse ei istu ja on neid, kes tööriistadega niikuinii midagi ette võtta ei oskaks. Kui inimesel on vähemalt varurehv endal kaasas (ja kellelgi teisel ka pump ja heeblid), siis saab rehvi purunemise korral tema probleemi kiiresti lahendada ja ta saab koos grupiga edasi kulgeda. Kui juhtub aga nii, et rehv puruneb nõrgemal ratturil, tema varurehv on saateautos ja saateauto ise hetkel eemal, siis võtab probleemi lahendamine palju rohkem aega. Seetõttu võib osutuda mõistlikuks, et saateauto hiljem peale probleemi lahendamist ratturi ülejäänud grupile järgi aitab ning osalejal jääb ära see rõõm, et “sõitsin kogu tee ise”.

    Vähemalt joogipudelid, mingi soojem riietusese vihma ja jaheduse tarbeks ning kerge snäkk peaks küll igaühel rattal kaasas olema. Kas aga kanda rattal ka varurehvi ja vahendeid rehvi vahetamiseks, muid esmaseid tööriistu, plaastreid, päiksekreemi ja putukatõrjevahendeid või loota nende osas vaid saateautole, peab jääma igaühe enda otsustada.
     

    Teadmiseks

    • Kuna retk kulgeb mööda asfaltteid, siis kehtib mõistagi reegel, et peenema rehviga on kergem edasi liikuda. Palume antud ürituse raames siiski mitte laskuda võistlusse “kes suudab retkeks vingema maanteeratta välja ajada” – see ei ole selle ürituse eesmärk. Suurem osa inimesi sõidab selle maa maha sama rattaga, millega ka muud sõidud ja matkad tehakse ning seetõttu võib retkel näha nii maastikurattaid, hübriidrattaid kui osaliselt siis ka maanteerattaid. Kes oma võimetes eriti kindel ei ole ning sõiduks oleks kasutada vaid laia rehviga maastikuratas, võiks siiski kaaluda sellele peenemate rehvide hankimist. Ehk on retkeks valmistumisel hea teada, et ka maastikuratastele on võimalik hankida päris peeneid, siledaid ja seetõttu asfaldil kergelt veerevaid rehve.
    • Kui suudad selle retke läbi sõita ilma käikudeta rattaga, “teise maailmasõja aegse” rattaga või lihtsalt huvitava, aga “objektiivselt võttes liikumist takistava” sõiduriistaga, siis mäletatakse seda muidugi kaua, samas soovitame taolisi võimalusi proovida vaid keskmisest tugevamatel inimestel.
    • Antud üritus on kindlasti see koht, kus tasub oma rehvidelt lugeda välja maksimaalne lubatud rõhk ning nad sinnamaani täis pumbata – see mõjutab asfaldil veeremist oluliselt. Olgu lihtsalt orientiiriks öeldud, et laia rehviga maastikuratastel jääb suurim lubatud rõhk enamasti 3,5…4,5 atmosfääri vahele, hübriidratastel 4,5…6 atmosfääri vahele, maanteerataste rõhud algavad 7 atmosfäärist ja võivad teatavatel juhtudel ulatuda ka omajagu üle 10 atmosfääri.
    • Hoolitse, et su ratta kett oleks õlitatud! Kuiv kett võib katkeda, mis heal juhul tähendab sekeldusi, halval juhul aga rasket kukkumist. Saateautos on ketiõli olemas – vajadusel palun küsi!
    • Palun salvesta oma telefonisse saateauto inimeste numbrid, et saaksid probleemide tekkimisel neist kohe teada anda!
    • Taoline pikk teekond vähendab su kehas nii energia-, vee- kui soolavarusid, seega tasub kogu teekonna jooksul tarbida saateautost pakutavat spordijooki ning nii soolast kui magusat snäkki. Samuti arvesta, et päev on pikk ja raske, seega vajad lisaks snäkipausidele ka korralikku toitu. Tavapärase sõidu hulka kuulub kaks pikemat pausi, mille jooksul saad söögikohti külastada, lisaks väiksemad poe- ja putkapausid. Söö ja joo piisavalt ning kui tunned, et mõni lihas hakkab krampi kiskuma, siis küsi saateautost magneesiumi!
    • Saateautos on olemas ka väike sortiment jalgratta varuosadest, kuid nende hind ei kuulu ürituse osavõtutasu sisse. Kui su ratas vajab teekonnal varuosi, siis need tuleb sul endal hüvitada.
    • Tõsise ja kiiret professionaalset abi nõudvate probleemide korral helista 112 (kiirabi, pääste, politsei).
    • See üritus saab teoks seetõttu, et vabatahtlikest entusiastid seda eest veavad, seega kehtib kogu ürituse jooksul põhimõte “koos teeme, koos lahendame probleemid”. Kui korraldajad või teised osalised abi vajavad ning näed, et oskad ja saad käe külge panna, siis palun tee seda!
    • Tegemist on üritusega, mis leiab ka mõningal määral internetis kaasaelamist, seega palun arvesta, et retkel on tavaks pildistada ja filmida ning seda materjali nii reaalajas üle kanda kui ka tagantjärgi vaatamiseks välja panna. Kui leiad hiljem, et mõni sinust tehtud kaader avalikku interneti ei sobi, siis palun anna meile teada ja vaatame, mis teha annab – kindlasti ei soovi me kedagi häbistada, vaid pigem demonstreerida osalejate vaprust ning seeläbi motiveerida tulevikus ka kaasaelajaid ennast proovile panema.

     

    Sõidustiil

    • Sõidustiili hoiame retkel viisaka, sealhulgas hoiame paremasse teeserva ja näitame manöövritel suunda. Me ei peatu teel, vaid teepeenral või muus ohutus kohas.
    • Kuigi ratturite seas on üldteada tõde, et teise inimese tuules sõita on märksa kergem, siis tasub meeles pidada, et Liiklusseaduse järgi vastutab tagant otsasõidu korral tagumine rattur. Palun arvesta nii pikivahe hoidmisel kui muudel juhtudel oma võimetega ning ole alati tähelepanelik!
    • Kogu grupi võimalikult kiire edenemise huvides on oluline, et nõrgemad saaksid sõita tugevamate “tuules”. Kuna retkel olevad ratturid on tavaliselt erinevate võimetega, siis kipub aga tihti tekkima olukord, kus tugevamad liiga kiire tempoga juba retke esimese kolmandiku jooksul nõrgematelt “tossu välja” pressivad ning mida aeg edasi, seda pikemaks kujunevad ootepausid. Seega mida rohkem tugevamad suudavad (vähemalt retke esimeses pooles) pakkuda nõrgematele sobiva tempoga “tuult”, seda kiiremini lõppkokkuvõttes grupp finišisse jõuab.
    • Kindlasti peavad ette kihutavad ratturid arvestama, et saateauto liigub üldjuhul nõrgemate tempos. Kui juhtub näiteks olukord, kus tugevad on eest ära sõitnud ja saateauto peab tagapool nõrgemate ratturite tehnilisi probleeme lahendama ning samal ajal paduvihma sadama hakkab, siis ei saa ette kihutanud ratturid oma lisariideid saateautost kätte enne, kui grupi saba järgi jõuab. Mõistlik on seega kogu grupil võimalikult koos kulgeda!
    • Kuigi ürituse eesmärgiks on võimaldada enese proovilepanekut ka nendele ratturitele, kes selle distantsi ees suurt aukartust tunnevad ja on valmis läbi häda ja valu hakkama saama, siis mõistagi kuskil on ka piir – kindlasti ei saa päris seda eeldada, et kui keegi kavatseb 30 tundi rajal tiksuda ja veri ninast väljas sihtkoha poole roomata, et siis nii saateauto kui ülejäänud grupp samas taktis liikuma peaksid. Lõpliku otsuse retke ajalise taluvuspiiri osas võtab vastu ürituse projektijuht, arvestades selleks ka teiste osaliste arvamusi. Kui ajaline taluvuspiir ületatud saab, siis pakutakse nõrgematele viimast võimalust saateautoga finišisse saada.

     

    Vastutus

    • Iga osaleja vastutab enda ja oma asjade eest ise. Ürituse korraldajad ei vastuta retkel juhtuda võivate õnnetuste eest.
    • Saateauto kanistrites tuleb kaasa Tallinna kraanivesi ning vajadusel täiendame veevarusid kohaliku piirkonna kraanidest ja kaevudest. Kuigi kanistri täitmisel täpsustame vee pakkujaga alati üle, et see oleks joogikõlbulik, siis Tipikate Rattamatkaklubi ei võta endale vastutust vee kvaliteedi osas. Tundlikuma tervisega inimesed peaksid joogivett hankima iseseisvalt teeäärsetest poodidest.
    • Palun arvesta saateautosse antavate asjade korral, et kuigi ürituse korraldajad teevad oma parima, et kõik asjad terved ja alles püsiksid, siis korraldajad ei saa võtta vastutust asjade purunemise, hävimise või kadumise eest. Väldi liiga õrnade või hinnaliste asjade saateautosse andmist!
    • Kui su ratas vajab transportimist saateauto haagisel, siis tuleb arvestada, et seal ei ole spetsiaalseid rattahoidjaid. Kellel kallim ratas või kardab kriimude pärast, võib ratta iseseisvalt ära pakkida ning laadimisel abiks olla. Korraldajad rataste transportimisel tekkida võivate kahjude eest ei vastuta.
    • Palun arvesta, et tegemist on paljude jaoks enese proovilepanemise üritusega, seega ei ole Tipikate Rattamatkaklubil võimalik ürituse kulgemise ajagraafikut täpselt ette planeerida.
    • Tipikate Rattamatkaklubi korraldab üritusi mittetulundusühinguna, kus osavõtutasu on oma olemuselt korraldusega seotud kulude klappimine. Kuigi meie üritustele on oodatud ka inimesed väljastpoolt klubi liikmeskonda, siis iga osavõtja peab siiski teadvustama, et osavõtutasu maksmine ei tähenda meilt teenuse ostmist, vaid klubilise üritusega liitumist. Meie osavõtutasud ei sisalda kaitset õnnetuste ja ootamatuste vastu ning tekkinud ettenägematud olukorrad lahendatakse grupis ühiselt.