Rattamatka idee sündis 2001. aastal Aivar Hannolaineni peas, kes oli käinud AIESECi rattamatkal Lõuna-Eestis ja mõtles, et kui korraldaks sarnase matka kõikidele tipikatele, siis võiks selline idee rahvale meeldida.
Kõige eksootilisem paik kuhu minna, oli Aivari isikliku arvamuse kohaselt Võrumaa. Mõeldud-tehtud! Kaardil sai marsruut paika tõmmatud ja mõnda tähtsamasse peatuspaika ette helistatud. Ainuke asi, mis Aivaril lahtiseks jäi, oli teise õhtu olemine, kuna puudus selge idee, kus olla ja mida teha.
Matka kuupäevad lähenesid ning jätkuvalt polnud teise päeva õhtuks mingit plaani, kuni ühel hetkel helistas talle Marko Vilberg, keda Aivar oli varem korra näinud seoses fotoreportaaži tegemisega Studioosusesse. Markol oli rattamatk meeles ja ta pakkus ideed, et võiks minna teisel õhtul Metsavenna tallu – ehk siis täpselt seda, mis oli puudu.
Osa võttis 22 inimest, mis tundus sel hetkel isegi palju ning matk õnnestus igati. Alates sellest ajast on üritus toimunud igal aastal, sellest on kujunenud Tipikate Rattamatkaklubi vanim ning suurim iga-aastane üritus ning see on saanud väga oluliseks traditsiooniks ka TTÜ jaoks tervikuna. Aja jooksul on umbes 100 inimeseni jõudnud iga-aastane osavõtjate arv, matkast on osa võtnud ka Tehnikaülikooli rektor ning kindlasti ei korraldata seda matka enam vaid ühe juti kaardile vedamise teel, vaid ära tehakse väga põhjalik eeltöö.
Lisaks suvisele matkale hakkasid tipikad 2002. aastal ka regulaarselt Tallinnas ja selle ümbruses ratastega sõitmas käima. Nendest üritustest on välja kasvanud praegused aprillist novembrini peaaegu iganädalaselt toimuvad õhtused rattasõidud.
2003. aastal pandi alus Tipikate Rattamatkaklubi ühele sportlikumale traditsioonile – TTÜ lipu viimisele jalgratastel TTÜ eest Käärikule Üliõpilaste Suvemängudele. Sellele retkele starditakse tavapäraselt umbkaudu koos päikesetõusuga, teekonna pikkus on ca 250 kilomeetrit ning see läbitakse sõltuvalt tuulest ja muudest teguritest 16 kuni 22 tunniga. Kääriku sõitude teemalise info vahetamiseks võeti kasutusele ka eraldi meililist – 250 [ät] tipikas.ee (alates 2017. aastast muudetud 250 [ät] rattamatkaklubi.ee).
2006. aastal käis Tipikate Rattamatkal esimest korda Jaanus Sepp, kes oli info matka kohta saanud veebist. Juba samaks sügiseks oli temast saanud peamine iganädalaste õhtuste rattasõitude eestvedaja.
Alates 2006. aastast on peale Tipikate Rattamatka toimunud ka järelpidu koos tantsu, sauna, piltide vaatamise ja muljetamisega. Kui esialgu toimusid need üritused kas augustis või septembri alguses, siis alates 2013. aastast oleme seda pidu tähistanud novembri lõpus kui rattahooaja lõpupidu.
Tipikatest rattasõitjatel ei olnud esialgu ettevõtmiste taga juriidilist isikut. Mitteformaalset klubi nimetati kui TTÜ Rattamatkaklubi “Turist”, sellel oli olemas oma koduleht (turist.tipikas.ee), mida haldas Indrek Roosileht ning rattasõitudel kasutati ka vastavate kirjadega rohelist lippu. Sõitude info vahetamiseks kasutati meililisti turist [ät] tipikas.ee, mis veidi erinevates vormides toimis kuni 2017. aastani. Paralleelselt “turisti” nimelise kodulehega tekkis mingi hetk juurde aga uus veebileht (ratas.tipikas.ee), mille tehnilist poolt haldas pikka aega Hillar Saare. Samuti võeti mingil hetkel kasutusele suvise matka korraldajaid ühendav meililist ratas [ät] tipikas.ee (alates 2017. aastast muudetud korraldajad [ät] rattamatkaklubi.ee).
2007. aasta suve lõpuks oli vajadus juriidilise isiku vastu siiski ilmne ning rattamatkade traditsiooni algatajad Aivar ja Marko kutsusid Jaanuse, olemaks kolmas asutaja- ja juhatuse liige loodavas mittetulundusühingus, mis sai nimeks Tipikate Rattamatkaklubi.
2007. aasta sügisel tekkis Jaanusel idee alustada Tipikate Rattamatkaklubi raames veel ühte traditsiooni – sügisest mini-rattamatka, mis esimesel korral oli üsna lihtsa korraldusega ja vältas kahe päeva jagu Harjumaal. Praeguseks on sellest saanud samuti juba päris pikk traditsioon, mis on alates 2009. aastast keskendunud veidi kaugematele kohtadele, kui see suvise suurema matka raames võimalik oleks (Läti ja Leedu). Kui 2007. aastal alustati 11 osavõtjaga, siis praeguseks on ka sellest matkast osa võtvate inimeste arv jõudnud üle 20. Et üritus on nii oma rahaliselt mahult kui muudelt näitajatelt kasvanud vaieldamatult meie aasta number kaks ürituseks, siis loobusime 2013. aastal sõnast “mini” ürituse nimes – kutsume seda nüüd “Tipikate Rattamatkaklubi Sügismatkaks”.
2009. aasta suvel pandi vana roheline “Turisti” lipp arhiivi ning kujundati ja valmistati uus ja suurem, konkreetselt siis “Tipikate Rattamatkaklubi” kirjade ja sümboolikaga lipp, mida võib näha kõigil meie olulisematel sündmustel.
2011. ja 2012 aastal korraldati Tõnu Pulleritsu eestvedamisel veel sportlikumad üritused, kui senised Kääriku sõidud seda olid olnud. Ööl vastu Eesti iseseisuvuse taastamise aastapäeva, 20. augustil 2011 kell 4:30 startisid Tõnu Pullerits, Raul Luha, Paul Liias ja Rainis Suits ratastel TTÜ eest ning sõitsid maha 315 km pikkuse teekonna, jõudes veel sama päeva õhtuks Läti pealinna, tähistamaks sealset Riia linna 810. aastapäeva. 2012. aastal sõideti sarnase projekti raames kahe päevaga 500 km pikkune teekond Narvast Sõrve poolsaare tippu Saaremaal. Samuti toimusid Tõnu eestvedamisel 2012. ja 2013. aastal regulaarselt ka Tallinna lähistel peetavad tempokamad ja sportlikumad maanteesõidud.
2015. aastal sai ümber korraldatud meie peamine infojagamise kanal. Nimelt ei täitnud tolleks hetkeks 244-liikmeline turist [ät] tipikas.ee enam oma eesmärki ning selle asemel sai kasutusele võetud paindlikum uudiskirja süsteem. Veel IT-tehnilisi uuendusi tõi 2017. aasta, mil oma kodulehe ja kõik muud veebiteenused TTÜ Üliõpilasesindusest lahku lõime, registreerides esimest korda päris oma domeeni (rattamatkaklubi.ee) ning kolides teenused ümber keskkonda, kus meil oleks oluliselt suurem võimekus asju ise seadistada.
