Kaamera Prestigio 560GPS

Sissejuhatus

Tegemist on autokaameraga, mida oleme alates 2016. aastast kasutanud Tipikate Rattamatka korralduse käigus eelretkede videokaardistamiseks.

Märkmed

• Kaamera toetab kuni 64 GB mälukaarte ning nii FAT32 kui exFat failisüsteeme.
• Kaameral on olemas GPS. Asukoha info talletatakse otse MOV failide sisse, st eraldi rajalogi faile ei ole. RegistratorViewer oskab neid faile koos asukoha infoga näidata, samuti on võimalik seal GPX faile eksportida. Asukohainfo saab eksportida ka ExifTool abil.
• GPS ei asu füüsiliselt mitte kaamera enda sees, vaid hoidikus, mille abil kaamera auto esiklaasile kinnitatakse. Seega kui on soov videole ka GPS info juurde saada, peab kaamera kindlasti selles kinnituses olema ning teda tuleb selle kinnituse kaudu ka toita.
• Kaameral on väike aku ka endal sees, aga selle kestvus on minutites.
• Kaameral on mõned tarkvara bugid, mille tõttu ta mõnikord (pigem harva) hangub. Sel juhul on võimalik, et teda ei saa taaskäivitada muul viisil kui eemaldada toitejuhe ning oodata, millal ta enda aku tühjaks saab.
• Kaamera tarbib USB pordist umbes 0,5A.
• Tasub rõhutada, et oma olemuselt sobib see kaamera just auto esiklaasile, mitte näiteks metsaradade või turismitalude kaardistamiseks jalgsi või jalgrattaga. Seda nii oma ehituse poolest, mis pole ei veekindel ega muidu robustne kui ka seetõttu, et vajab tööks välist toidet ning esiklaasi kinnitust GPS toimimiseks.
• Autos kasutades tasub eelistada kindlasti lahendust, kus filmimine käivitub ja seiskub koos autoga. See tähendab toite võtmist näiteks sigaretisüütajast ning kaamera vastavat seadistamist. Kaamera kasutamine eelretkel peaks toimuma põhimõttel "paigalda ja unusta", st et ei oleks vaja manuaalselt teda käivitada ja seisata. Vastasel juhul on tulemuseks see, et mõnikord ununeb ta käima panna, teisel juhul filmitakse maha aga suur hulk seisuvideosid.
• Filmitav andmemaht seadistuse "1920x1080, 25 fps, kvaliteet super fine" korral on umbes 7,5 GB/tunnis. See tähendab, et 64 GB mälukaardile mahub veidi üle 8 tunni materjali. Üldiselt on see tavapärase eelretke korral igati piisav, et üks päev ühe mälukaardiga hakkama saada (eeldusel, et kaamera pauside ajal automaatselt seiskub ning pause päeva jooksul ikka on).
• Oleme kasutanud kaamerat režiimis, kus ta filmib 3-minutilisi klippe. Kui mälukaart täis saama hakkab ning uus klipp enam ära ei mahu, siis kirjutatakse järjest kõige vanemaid klippe üle. Kahjuks ei ole sel kaameral mingit indikatsiooni, kui täis mälukaart on või kaua veel filmida saab. Kui rääkida autokaamera eesmärgist tema kõige tavapärasemas rakenduses (ehk õnnetuste jäädvustamine), siis pole mälukaardi täituvus kasutajale oluline ning ilmselt seetõttu pole antud funktsiooni implementeerimine tootjale ka vajalik tundunud.
• Kaamerat on võimalik seadistada salvestama ka pikemaid klippe kui 3 minutit, samuti lülitada tsükliline salvestamine välja. Viimasel juhul selgus, et kaamera filmib siis 25-minutilisi klippe, kusjuures sel juhul mälukaardi täitudes filmimine peatub ning vanu faile üle ei kirjutata.
• Videokaardistamise puhul tasub kaameral lülitada välja need režiimid, kus õnnetuse (põrutuse) korral käesolev videofail teise (püsivasse) kausta talletatakse. Meie soov on talletada igal juhul kogu video ning hiljem võib olla ebamugav faile erinevatest kaustadest kokku otsida. Praktilised katsed näitasid, et august läbi sõites saab kaamera aeg-ajalt signaali, et "see on nüüd püsivat talletamist vääriv koht", selle peale liigutatakse käesolev videofail teise (püsivasse) kausta ning meie puhul tekitaks see segadust.
• 15.04.2018 ilmnes probleem SanDisk 32GB mälukaardiga. See asi vajab veel üle testimist, aga tol korral andis kaamera selle mälukaardiga vea "SD card not optimal" ja tahtis formattida. Dialoogi aknast ei saanud siiski valida ei "jah" ega ka "ei". Kui menüü kaudu ära formattida, siis esialgu toimis, aga mingi hetke pärast oli sama viga tagasi ning kokkuvõttes ühtegi videofaili ka vahepeal ei tekkinud.

Andmete järeltöötlemine

Rajalogide eksport videofailidest

Tihti on vajalik autokaameraga talletatud videofailidest rajalogid eksportida. Seda oskab teha näiteks ExifTool. Kuigi see tarkvara on olemas nii Windowsile kui Linuxile, siis on järgnev skript koostatud ja testitud Ubuntu peal. Lisaks kasutab skript ka GPSBabel utiliiti, et eemaldada rajalogist meie jaoks ebavajalik info (huvipunktid, marsruudid, ilma ajatemplita rajapunktid) - elu on näidanud, et neid võib sekka sattuda.

#!/bin/bash

EXTENSION="MOV"

while IFS= read -r -d '' -u 9
do
    exiftool -p /usr/local/share/exiftool/gpx.fmt -ee "$REPLY" | \
        gpsbabel -t -i gpx -f - \
        -x nuketypes,waypoints,routes -x track,start=2000 \
        -o gpx -F $(basename "$REPLY" .$EXTENSION).gpx
done 9< <( find . -type f -iname "*.$EXTENSION" -print0 )

Selle tulemusena tekkinud MOV ja GPX failipaarid on piisavad, et need oleks võimalik mugavalt RegistratorViewer-iga avada. Samas tasub mainida, et kui on soov avada RegistratorViewer-i abil suurt hulka faile, siis tuleks algsetest MOV failidest ka rajalogi eemaldada. Sellest on rohkem räägitud siin.

Seisukaadrite eemaldamine

Autokaameraga filmides tekib paratamatult ka seisukaadreid, mis meile huvi ei paku. Ning seda isegi juhul, kui kaamerat toidetakse sigarerisüütajast ning kaamera käivitub ja seisukub koos autoga. Ühest küljest võib soov seisukaadreid eemaldada tekkida lihtsalt seetõttu, et vähendada üleliigset andmemahtu, teisalt võib see kasulikuks osutuda ka juhul, kui on soov GPS- ja videologi koos muudest seadmetest pärit infoga ühtsele ajajoonele kokku panna. Näiteks kui kasutaja jätab auto "ainult korraks seisma", jättes mootori käima, ning haarab siiski seikluskaamera ja filmib veidi ka auto ümbruses, siis on raske hiljem automatiseeritult rajalogi ja videopilti ühtsele joonele kokku panna. Pigem nõuab see käsitööd, et kasutaja saaks hinnata, kumb pilt ja rajalogi hetkel õigem oleks.

Et seda teemat lihtsustada, võib autokaamera materjali hulgast need klipid lihtsalt ära kustutada, kus mingit liikumist ei toimu. Allpool toodud skript käib üle kõik kaustas olevad GPX failid ning trükib välja need, kus liikumist oli väga vähe. NB! Kindlasti tasub videod enne kustutamist korra käima klikkida, et veenduda, kas tegemist on tõepoolest kasutu videoga! Skript ei ole hetkel veel täiuslikkuseni tuunitud ning võib anda ka valepositiivseid! Ja lõppkokkuvõttes ega üks skript ei saagi anda 100% garantiid, et kasutaja soove ja mõtteid igas olukorras mõistaks.

#!/bin/bash

# Prints out video file names where video is too short or there
# is not enough movement detected.

EXTENSION="gpx"

while IFS= read -r -d '' -u 9
do
    BASENAME="$(basename "$REPLY" .$EXTENSION)"
    CSV=`gpsbabel -t -i gpx -f "$REPLY" \
        -x nuketypes,waypoints,routes -x track,start=2000 \
        -x simplify,count=2 -x position,distance=50m \
        -o unicsv -F -`

    LINECOUNT=`echo "$CSV" | wc -l`
    if (( LINECOUNT < 3 )); then
        echo "$BASENAME"
    fi
done 9< <( find . -type f -iname "*.$EXTENSION" -print0 )

Skripti tööpõhimõte seisneb selles, et rajalogi optimeeritakse nii ära, et alles jääb maksimaalselt kaks rajapunkti (algus ja lõpp), seejärel eemaldatakse järjestikused punktid vahekaugusega alla 50 meetri ning lõpuks vaadatakse, et kui nüüd pole neid kahtegi punkti enam alles jäänud, siis järelikult võib tegemist olla seisuvideoga. Skripti puuduseks on see, et annab valepositiivseid juhul kui liikumine küll toimus, aga algus ja lõpp olid lähestikku. Skripti optimeerimiseks võib proovida näiteks suurendada punktide arvu 3, 4 või 5-ni ning mängida vahemaaga, millest lähemal asuvad punktid hiljem eemaldatakse. Esmasel katsetamisel osutus samas, et ka käesolev mitte-optimeeritud skript "käib küll" - ~580-st klipist soovitas skript ära kustutada ~60, neid üle vaadates sai otsustatud ~50 ära kustutada ning ülejäänud ~10-st klipist ainult 2-3 olid sellised, mida saab 100% valepositiivseteks lugeda ehk mille välja toomist oleks saanud skripti edasise optimeerimisega vältida.