Kaamerad ja nutirakendused videokaardistamise võtmes

Sissejuhatus

Esimene suurem samm videokaardistamise teel on looduses filmimine. Üldiselt võib öelda, et sellist laiatarbe kaamerat või nutirakendust, mis oleks otseselt mõeldud videokaardistamiseks, pole olemas. Seega nõuab kaamera või rakenduse valik suuremat eeltööd, läbi testimist ja tõenäoliselt ka andmete järeltöötlust.

Käesolev artikkel koos siin olevate alamlinkidega üritabki heita valgust kaameratele ja nutirakendustele, mida vähemal või rohkemal määral on võimalik videokaardistamiseks ära kasutada.

Kaamerad

Sissejuhatus

Kaamera valikul tasub eelistada neid mudeleid, millel ka GPS endal olemas on. Nendest tasub omakorda eelistada neid mudeleid, millel:

• Rajalogi pannakse otse videofaili sisse või tekitakse igale videofailile täpselt vastav rajalogi fail (GPX, NMEA vms). Sellised valikud, kus kaamera küll talletab rajalogi, aga eraldi failides ja nende piirid ei pruugi kattuda 100% videofailide omadega, on kehvemad, sest tekitavad hilisema andmetöötluse vajaduse ning võib olla keeruline rada ja videot päris sünkrooni saada. Näiteks Prestigio GPS560 on selles mõttes hea kaamera, et rajalogi integreeritakse MOV failide sisse, aga Garmin Virb X nii hea ei ole, sest .FIT failide ajalised piirid ei kattu alati videofailide omadega.
• Rajapunktid talletatakse piisava tihedusega, näiteks kord sekundis. Ja seda isegi paigal seismise ajal. See aitab videot ja rajalogi hästi sünkroonis näidata.

Samuti võiks kaamera valikul üks oluline kriteerium olla see, et ta toetaks võimalikult suurt mälukaarti - andmemahud on selles valdkonnas väga suured.

Põhimõtteliselt on videokaardistamiseks võimalik kasutada ka ilma GPS-ita kaameraid ning talletada GPS logi eraldi seadmega (GPS, nutitelefon, ...). Kindlasti on sel juhul vajalik aga täiendav samm edasisel andmetöötlusel, et need andmed omavahel kokku panna. Mõned tähelepanekud, mida tasub jälgida, kui rajalogi talletatakse eraldi seadmel või kui kaamera küll salvestab rajalogi, aga selle failide piirid ei kattu 100% videofailide piiridega:

• Kui kaameral GPSi ei ole, siis tuleb tema kell ise võimalikult täpselt õigeks panna ning veenduda, et kaamera kirjutaks videopildi sisse ka video loomise aja. Kui GPSiga mudelitel püsib kell õige tänu GPSilt saadud infole, siis ilma GPSita mudelitel tuleb selle eest ise hoolt kanda.
• On võimalik skripti abil võtta ette sõltumatu GPS logi ja tükeldada see selliselt, et igale videofailile vastaks samanimeline GPX fail. Sellist kooslust oskab ilusti näidata näiteks registratorviewer. Küll aga on sellega seotud veel kaks uurimisülesannet:
  • Tasub mingit pidi veenduda, et GPS logis oleks punkte võimalikult tihedalt, näiteks kord sekundis. Vastasel juhul jäävad videofailide üleminekukohtadele augud, mida registratorviewer ei pruugi suuta õigesti ära täita ning seeläbi ei ole video ja rajalogi päriselt sünkroonis. Kui GPS seadmest, kaamerast või telefonist endast tihedate punktidega rajalogi kätte ei saa, võib uurida ka võimalust, kuidas GPS logi skripti täiendada nii, et registratorviewer rahule jääks (punkte juurde feikida). Kui rada talletada näiteks OruxMapsiga, siis see kipub seistes või väiksel kiirusel liikudes punkte üsna harvalt talletama. Kas see on seadistatav?
  • Kui on vaja rajalogi käsitsi töödelda, siis on selgunud, et mingitel juhtudel rajapunkte kustutades (näiteks Garmin BaseCamp'is) tekivad kustutatud kohtadele registratorviewer-is hallid sirged rajalõigud - need viitavad, et rajalogi pole piisavalt hea. Kuigi see väga palju ei häiri, siis tasuks mingi hetk uurida, kas rajalogist tuleks punkte kustutada mingil muul viisil või on tegemist lihtsalt olukorraga, kus punkte on registratorviewer-i jaoks liiga vähe.

Prestigio 560GPS

Tegemist on autokaameraga, mida oleme alates 2016. aastast kasutanud Tipikate Rattamatka korralduse käigus eelretkede videokaardistamiseks. Mõned olulised märksõnad:

• Kaamera toetab kuni 64 GB mälukaarte ning nii FAT32 kui exFat failisüsteeme.
• Kaameral on olemas GPS. Asukoha info talletatakse otse MOV failide sisse, st eraldi rajalogi faile ei ole. RegistratorViewer nimeline tarkvara oskab neid faile koos asukoha infoga näidata, samuti on võimalik seal GPX faile eksportida. Asukohainfo saab eksportida ka exiftool nimelise tarkvara abil.
• GPS ei asu füüsiliselt mitte kaamera enda sees, vaid hoidikus, mille abil kaamera auto esiklaasile kinnitatakse. Seega kui on soov videole ka GPS info juurde saada, peab kaamera kindlasti selles kinnituses olema ning teda tuleb selle kinnituse kaudu ka toita.
• Kaameral on väike aku ka endal sees, aga selle kestvus on minutites.
• Kaameral on mõned tarkvara bugid, mille tõttu ta mõnikord (pigem harva) hangub. Sel juhul on võimalik, et teda ei saa taaskäivitada muul viisil kui eemaldada toitejuhe ning oodata, millal ta enda aku tühjaks saab.
• Kaamera tarbib USB pordist umbes 0,5A.
• Tasub rõhutada, et oma olemuselt sobib see kaamera just auto esiklaasile, mitte näiteks metsaradade või turismitalude kaardistamiseks jalgsi või jalgrattaga. Seda nii oma ehituse poolest, mis pole ei veekindel ega muidu robustne kui ka seetõttu, et vajab tööks välist toidet ning esiklaasi kinnitust GPS toimimiseks.
• Autos kasutades tasub eelistada kindlasti lahendust, kus filmimine käivitub ja seiskub koos autoga. See tähendab toite võtmist näiteks sigaretisüütajast ning kaamera vastavat seadistamist. Kaamera kasutamine eelretkel peaks toimuma põhimõttel "paigalda ja unusta", st et ei oleks vaja manuaalselt teda käivitada ja seisata. Vastasel juhul on tulemuseks see, et mõnikord ununeb ta käima panna, teisel juhul filmitakse maha aga suur hulk seisuvideosid.
• Filmitav andmemaht seadistuse "1920x1080, 25 fps, kvaliteet super fine" korral on umbes 7,5 GB/tunnis. See tähendab, et 64 GB mälukaardile mahub veidi üle 8 tunni materjali. Üldiselt on see tavapärase eelretke korral igati piisav, et üks päev ühe mälukaardiga hakkama saada (eeldusel, et kaamera pauside ajal automaatselt seiskub ning pause päeva jooksul ikka on).
• Oleme kasutanud kaamerat režiimis, kus ta filmib 3-minutilisi klippe. Kui mälukaart täis saama hakkab ning uus klipp enam ära ei mahu, siis kirjutatakse järjest kõige vanemaid klippe üle. Kahjuks ei ole sel kaameral mingit indikatsiooni, kui täis mälukaart on või kaua veel filmida saab. Kui rääkida autokaamera eesmärgist tema kõige tavapärasemas rakenduses (ehk õnnetuste jäädvustamine), siis pole mälukaardi täituvus kasutajale oluline ning ilmselt seetõttu pole antud funktsiooni implementeerimine tootjale ka vajalik tundunud.
• Kaamerat on võimalik seadistada salvestama ka pikemaid klippe kui 3 minutit, samuti lülitada tsükliline salvestamine välja. Viimasel juhul selgus, et kaamera filmib siis 25-minutilisi klippe, kusjuures sel juhul mälukaardi täitudes filmimine peatub ning vanu faile üle ei kirjutata.
• Videokaardistamise puhul tasub kaameral lülitada välja need režiimid, kus õnnetuse (põrutuse) korral käesolev videofail teise (püsivasse) kausta talletatakse. Meie soov on talletada igal juhul kogu video ning hiljem võib olla ebamugav faile erinevatest kaustadest kokku otsida. Praktilised katsed näitasid, et august läbi sõites saab kaamera aeg-ajalt signaali, et "see on nüüd püsivat talletamist vääriv koht", selle peale liigutatakse käesolev videofail teise (püsivasse) kausta ning meie puhul tekitaks see segadust.
• 15.04.2018 ilmnes probleem SanDisk 32GB mälukaardiga. See asi vajab veel üle testimist, aga tol korral andis kaamera selle mälukaardiga vea "SD card not optimal" ja tahtis formattida. Dialoogi aknast ei saanud siiski valida ei "jah" ega ka "ei". Kui menüü kaudu ära formattida, siis esialgu toimis, aga mingi hetke pärast oli sama viga tagasi ning kokkuvõttes ühtegi videofaili ka vahepeal ei tekkinud.

GoPro

Käesolev peatükk räägib GoPro konkreetsemast mudelist (vajab täpsustamist), mida kasutas Harri 2017. aasta Tipikate Rattamatka metsaradade kaardistamiseks jalgratta peal. Kaameral on endal olemas ka sisse ehitatud GPS, kuid esialgu tundus, et meil sellest infost erilist kasu ei ole. Nimelt ei leidnud me tarkvara, mis kaamera poolt talletatud MP4 failidest asukohainfo kätte saaks ning seda kaardil näidata oskaks. Ainsa viite sellele, et asukohainfo seal failides kuidagi üldse talletatud on, andis 2017. aastal racerender tarkvara, mis oskas kuvada rajajoone video peale overlay kihina, mitte aga eraldi kaardil näidata.

Nagu selgus 2018. aasta aprillis, siis ei olnud probleem tingitud siiski sellest, et GoPro oma GPS info kuidagi eriliselt ära peitnud oleks. Asi on lihtsalt selles, et videofailidesse GPS info lisamine ei ole kuidagi standardiseeritud ning igal tootjal on selleks oma protokoll. GoPro poolt tehtud MP4 failidesse integreeritud asukohainfo õnnestus 2018. aasta aprillis saada kätte exiftool nimelise utiliidiga ning seda on täpsemalt kirjeldatud allpool.

Et GoPro-ga filmitud materjali juba 2017. aastal videokaardistamiseks kasutada saaks, sai tol korral GPS seadmega talletatud ka eraldi rajalogi ning see hiljem videopildiga kokku viidud. See oli kokkuvõttes aga ebamõistlikult suur pingitus (mida on samuti kirjeldatud allpool).

NB! Nagu selgus, siis ei toimi selle GoPro GPS autos sees ja seda vaatamata sellele, et kaamerat hoiti ühe teelõigu sõitmisel filmimiseks esiakna juures. Seega tasub autos kindlasti ka GPS seadme või nutitelefoniga lisaks rajalogi talletada!

GoPro Fusion

Tegemist on ühe perspektiivika kaameraga, mida tasuks proovida 360-kraadise video talletamiseks. Võrreldes teiste kaameratega tundub üks omapära olema, et seal on vajalik kahe U3 klassi mälukaardi olemasolu, mis tundub olema tingitud andmemahust ja kiirusest. Kas tegemist on mingi RAID0 lahendusega?

Garmin Virb X

Tegemist on ühega kolmest Garmini seikluskaamerast, millel olemas ka sisse ehitatud GPS. Tegemist on neist kõige vanema mudeliga. Sellest kaamerast on eraldi kirjutatud siin.

Garmin Virb Ultra 30

Tegemist on mõneti sarnase mudeliga Garmin Virb X-le, kuid uuema mudeliga. Mõned asjad on lisandunud, mõned edasi arendatud ja mõned ka eemaldatud. Selle kaameraga meil seni veel kogemust ei ole, kuid selle testimine on millalgi kindlasti plaanis.

Garmin Virb 360

Tegemist on kaameraga, mis võimaldab 360-kraadise pildi talletamist. Siiski on senised katsed näidanud, et pildi kvaliteet on üsna kehv, aga andmemaht see eest hiiglaslik (36 GB/ tunnis) :) Täpsemalt on sellest kaamerast kirjutatud siin.

Nutirakendused

Sissejuhatus

Üks võimalus metsaradasid kaardistada on telefonide nutirakendustega. Kindlasti ei ole see sama hea lahendus kui seikluskaameraga filmimine, samas eeliseks on see, et nutitelefon lihtsalt on pea igaühel taskus.

Peamiste puudustena võib välja tuua järgmist:

• Telefoni võib olla problemaatiline selliselt rattale või inimese külge kinnitada, et mugav filmida oleks. Tasub ka mainida, et filmima peaks enamikel juhtudel nii, et telefoni hoitakse landscape-s.
• Enamike inimeste telefonid ei ole vee- ja põrutuskindlad.
• Võib olla soov telefoni samal ajal ka muuks otstarbeks kasutada - näiteks kaardi vaatamiseks, helistamiseks vms.
• Video kvaliteet võib mõnel juhul kehv olla.

Siiski on tegemist kindlasti valdkonnaga, millega tasub kursis olla ning kogemusi juurde hankida. Seni kogutud info on toodud ära allpool.

CamOnRoad

Tegemist on Android rakendusega, mis peaks imiteerima autokaamera funktsionaalsust nutitelefonil. Täpsemalt on sellest juttu siin.

Ubipix

Ubipix on tasuta rakendus telefonidele, mis väidetavalt salvestab geotag'itud videot. Olemas on ka online keskkond, kuhu neid andmeid üles laadida ja tiimis analüüsida saab, aga hinna ja mahu suhe on (vähemalt rattamatkaklubi tegemiste juures) vastuvõetamatu.