Kaamerad ja nutirakendused videokaardistamise võtmes

Sissejuhatus

Esimene suurem samm videokaardistamise teel on looduses filmimine. Üldiselt võib öelda, et sellist laiatarbe kaamerat või nutirakendust, mis oleks otseselt mõeldud videokaardistamiseks, pole olemas. Seega nõuab kaamera või rakenduse valik suuremat eeltööd, läbi testimist ja tõenäoliselt ka andmete järeltöötlust.

Käesolev artikkel koos siin olevate alamlinkidega üritabki heita valgust kaameratele ja nutirakendustele, mida vähemal või rohkemal määral on võimalik videokaardistamiseks ära kasutada.

Kaamerad

Üldised valikukriteeriumid

On palju kriteeriumeid, mille järgi videokaardistamise tarbeks kaamerat valida võiks ning ilmselt ei ole siinkohal ühte tõde, mis kõige parem on. Ühel kaameral on ühed omadused sobivamad, teisel teised ning kokkuvõttes sõltub kõik ka sellest, kas kaamerat kasutatakse jalgsi, jalgrattal või autos.

Kindlasti tasub aga eelistada neid mudeleid, millel endal GPS olemas on. Kuigi videot ja rajalogi on võimalik hiljem järeltöötluse käigus kokku viia, siis ilma GPSita kaamera selgeks puuduseks on see, et tema kell ei püsi ise õige. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kasutaja ilma GPS-ita kaamera kella ise õigeks paneks ja/või filmiks referentsi mõttes mingit täpset kella, mida saaks hiljem sünkroniseerimisel kasutada.

Veel mõned aspektid kaamera valikul:

• Võimalusel tasub eelistada mudeleid, millel rajapunktid talletatakse piisava tihedusega, näiteks kord sekundis või mõne sekundi tagant. Ja seda isegi paigal seismise ajal. See aitab videot ja rajalogi hästi sünkroonis näidata. Seni testitud seiklus- ja autokaamerad pigem täidavad neid kriteeriume, eraldi seadistamist vajab selle saavutamiseks aga OruxMaps.
• Samuti võiks kaamera valikul üks oluline kriteerium olla see, et ta toetaks võimalikult suurt mälukaarti - andmemahud on selles valdkonnas väga suured.
• Kui on soov filmida ka pimedas, siis tasub teada, et enamik seni testitud lahendusi ei ole selles vallas eriti head.
• Loomulikult mõjutavad valikut ka vajalike kinnituste olemasolu, aku eluiga, üldine töökindlus / tarkvarabugide puudumine jne.

Video ja rajalogi sünkroniseerimine

Kui rääkida kaameratest, millel GPS endal olemas on, siis paljudes olukordades teeb asjad lihtsamaks see, kui kaamera kas talletab rajalogi otse videofailide sisse või siis tekitab alati videofailidele üks-ühele vastavad rajalogi failid (näiteks GPX, NMEA vms). Siiski ei taga ka see igas olukorras lõplikku õnne. Näiteks võib tuua olukorra, kus kaamera enda GPS oli mingil perioodil häiritud ning tekib soov hiljem see videolõik mõnest muust seadmest pärit GPS logiga sünkrooni viia. Nii sel kui paljudel muudel juhtudel muutub seega kõige olulisemaks aspektiks, et kasutajal oleks võimalik hiljem täpselt määrata, mis kell iga videoklipp algas või lõppes. See on aga teema, mis pole eri kaamerate ja tootjate vahel üldse standardiseeritud, ehk siis iga kaameraga tuleb asjad ise välja uurida ja luua protseduurid andmete kättesaamiseks.

Mõned näited:

• Autokaamera Prestigio 560GPS talletab rajalogi otse MOV failide sisse. Faili sisse tekib kolm andmevoogu: video, audio ja subtiitrid. Neist viimast kasutatakse tegelikult rajalogi talletamiseks. Tundub, et tegemist on ka pigem hästi levinud formaadiga, sest rajalogi leiab sealt üles nii RegistratorViewer kui ka ExifTool, samuti oskab rajalogi vähemalt eemaldada ffmpeg. Seni läbi uurimata on aga teema, et kui nüüd peaks olema vajadus kehva GPS levi korral video hoopis mõne muu rajalogiga sünkroniseerida, siis kuidas täpse video ajatempli kätte saaks.
• Seikluskaamera GoPro Hero 5 Black talletab rajalogi otse MP4 failide sisse. Erinevalt Prestigio kaamerast ei tundu see aga nii levinud formaat olema. Uusim ExifTool oskab siiski rajalogi sealt failidest kätte saada. Seni on täpsemalt läbi uurimata aga teema, kuidas soovi korral välist rajalogi automaatselt sünkroniseerida. Tundub, et MP4 failist eksporditud GPX failis olev esimene ajatempel ja MP4 faili sees EXIF infos olev Create Date väli on omavahel veidi nihkes.
• Garmini seikluskaamerad Virb X ja Virb 360 talletavad rajalogi Garmin FIT formaadis, seejuures ei vasta logi algus ja lõpp päris täpselt video ajalistele piiridele. Mõnel juhul võib olla lausa nii, kus FIT fail algab tunduvalt varem kui videoklipp, mõnel juhul käib üks FIT fail mitme (automaatselt tükeldatud) klipi kohta. Kuigi video filmimise aega on võimalik mingi piirini ennustada videofaili Last Modified ajatempli ja EXIF infos oleva Create Date välja alusel, siis need ujuvad veidi isegi sama kaamera lõikes ning nende käsitlemine erinevatel kaameratel võib üsna erinev olla. Kokkuvõttes on nende kaamerate materjali järeltöötlus ja endale sobiva tarkvara jaoks arusaadavaks tegemine keerukam kui paljudel muudel juhtudel. Teisalt on Garmin oma FIT failide raames sünkroniseerimise jällegi väga hästi läbi mõelnud ning kui teema enda jaoks lahti harutada, on võimalik Garmin kaamerate ajatemplid panna paika täpsemalt kui ühelgi muul seni teada juhul! See on aga "teadus omaette" ning sellest räägib eraldi artikkel (TODO: link siia).

Prestigio 560GPS

Tegemist on autokaameraga, mida oleme alates 2016. aastast kasutanud Tipikate Rattamatka korralduse käigus eelretkede videokaardistamiseks. Kaamerat puudutav artikkel asub siin.

GoPro Hero 5 Black

Tegemist on seikluskaameraga, mida kasutas Harri 2017. aasta Tipikate Rattamatka metsaradade kaardistamiseks jalgratta peal. Kaamerat puudutav artikkel asub siin.

GoPro Fusion

Tegemist on ühe perspektiivika kaameraga, mida tasuks proovida 360-kraadise video talletamiseks. Võrreldes teiste kaameratega tundub üks omapära olema, et seal on vajalik kahe U3 klassi mälukaardi olemasolu, mis tundub olema tingitud andmemahust ja kiirusest. Kas tegemist on mingi RAID0 lahendusega?

Garmin Virb X

Tegemist on ühega kolmest Garmini seikluskaamerast, millel olemas ka sisse ehitatud GPS. Tegemist on neist kõige vanema mudeliga. Sellest kaamerast on eraldi kirjutatud siin.

Garmin Virb Ultra 30

Tegemist on mõneti sarnase mudeliga Garmin Virb X-le, kuid uuema mudeliga. Mõned asjad on lisandunud, mõned edasi arendatud ja mõned ka eemaldatud. Selle kaameraga meil seni veel kogemust ei ole, kuid selle testimine on millalgi kindlasti plaanis.

Garmin Virb 360

Tegemist on kaameraga, mis võimaldab 360-kraadise pildi talletamist. Siiski on senised katsed näidanud, et pildi kvaliteet on üsna kehv, aga andmemaht see eest hiiglaslik (36 GB/ tunnis) :) Täpsemalt on sellest kaamerast kirjutatud siin.

Nutirakendused

Sissejuhatus

Üks võimalus metsaradasid kaardistada on telefonide nutirakendustega. Kindlasti ei ole see sama hea lahendus kui seikluskaameraga filmimine, samas eeliseks on see, et nutitelefon lihtsalt on pea igaühel taskus.

Peamiste puudustena võib välja tuua järgmist:

• Telefoni võib olla problemaatiline selliselt rattale või inimese külge kinnitada, et mugav filmida oleks. Tasub ka mainida, et filmima peaks enamikel juhtudel nii, et telefoni hoitakse landscape-s.
• Enamike inimeste telefonid ei ole vee- ja põrutuskindlad.
• Võib olla soov telefoni samal ajal ka muuks otstarbeks kasutada - näiteks kaardi vaatamiseks, helistamiseks vms.
• Video kvaliteet võib mõnel juhul kehv olla.

Siiski on tegemist kindlasti valdkonnaga, millega tasub kursis olla ning kogemusi juurde hankida. Seni kogutud info on toodud ära allpool.

CamOnRoad

Tegemist on Android rakendusega, mis peaks imiteerima autokaamera funktsionaalsust nutitelefonil. Täpsemalt on sellest juttu siin.

Ubipix

Ubipix on tasuta rakendus telefonidele, mis väidetavalt salvestab geotag'itud videot. Olemas on ka online keskkond, kuhu neid andmeid üles laadida ja tiimis analüüsida saab, aga hinna ja mahu suhe on (vähemalt rattamatkaklubi tegemiste juures) vastuvõetamatu.