Sissejuhatus digitaalsesse rajaplaneerimisse

Sissejuhatus

Käesolev leht koondab kokku põhilised tööriistad, mida oleme kasutanud või plaanime kasutada Tipikate Rattamatkaklubi ürituste radade planeerimisel. Hetkel on artikli kirjutamine alles algusjärgus, täiendame jooksvalt!

Kõige üldisemas plaanis võib radade planeerimise ning kohapealse jälgimise osas kasutatavad andmed ja abivahendid jagada kolme kategooriasse:

• Planeeritud marsruudid, salvestatud rajalogid, teekonnapunktid/huvipunktid - need on andmed, mida loome ja haldame meie ise!
• Digitaalsed kaardid (tasuta või tasulised).
• Tarkvara, mis kahe eelpool nimetatud kategooria andmetega ümber käia oskab (tasuta või tasulised).

Marsruudid, rajalogid, huvipunktid

Tegemist on andmetega, mille loomiseks ja kasutamiseks on olemas erinevad tarkvaratükid, olgu need siis kasutamiseks PC peal, nutiseadmetes ja ka spetsiaalsetes GPS seadmetes. Selgitame siinkohal peamisi mõisteid:

1. Marsruut (route) on mingi reisi või retke tarbeks ette planeeritud teekond. Tasub juhtida tähelepanu, et laias maailmas enamlevinud viis marsruudi joonistamiseks on see, et sinna talletatakse lihtsalt mingi hulk teekonnapunkte ning reaalse navigeerimise nende vahel teeb ära retkel kasutatav navigaator(tarkvara). Rattaretkede puhul on sellise lähenemisega seotud siiski kaks probleemi:
   1. Rattaretkede marsruudid läbivad ka piirkondi (ja sisaldavad shortcute), mis ühelgi (vektor)kaardil teena märgitud ei ole. See tähendab, et kui jätta navigeerimine tarkvara teha, siis hakkab ta soovitud shortcutide asemel suure ringiga ümber navigeerima.
   2. Rattaretkede puhul ei ole enamasti eesmärgiks "võimalikult efektiivselt ühest (teekonna)punktist teise jõudmine", vaid soovime läbida täielikult etteplaneeritud rada.

   Eelnevast lähtudes sisaldavad meie poolt ette planeeritud marsruudid mitte ainult meie poolt soovitud huvipunkte, vaid sellist kogumikku teekonnapunkte, millest moodustub täielik rada (ning mille järgimiseks ei ole teoreetiliselt enam taustakaarti vajagi).

Kuigi mitmed tarkvaratükid haldavad neid andmeid sisemiselt ja omal viisil, siis väga oluliseks komponendiks radade planeerimisel ja haldamisel on ka nimetatud andmete üle kandmine ühest keskkonnast teise, jagamine erinevate inimeste vahel jne. Selleks on kasutusel erinevad failiformaadid, meid huvitavad peamiselt kolm järgmist:

• GPX (ehk GPS Exchange Format) on ilmselt kõige populaarsem formaat, et marsruute (routes), rajalogisid (tracks) ja teekonnapunkte (waypoints) talletada ja edastada. Üks GPX fail võib sisaldada mistahes hulka ja kombinatsiooni marsruutidest, rajalogidest ja teekonnapunktidest.
• KML (ehk Keyhole Markup Language) on formaat, mis rohkem levinud Google-põhistes keskkondades. Erinevalt GPX formaadist ei eristata siin marsruute, rajalogisid ja teekonnapunkte - KML failis on ainult teekonnapunktid. Siiski on paljude teekonnapunktide kombineerimisel võimalik neid tõlgendada ka marsruudi või rajalogina ning tänu grupeerimise võimekusele panna ühte KML faili kokku ka mitme raja info. KML faili üheks suuremaks mõtteks on aga igasuguse lisainfo talletamine teekonnapunktide kohta (asukoha fotod, polügoonid, 3D mudelid, tekstilised kirjeldused) - meie hetkel neid lisavõimalusi (veel) ei kasuta, pigem kasutame KML formaati pelgalt selleks, et teatud keskkonda ei ole GPX formaati võimalik (või praktiline) importida.
• TCX (ehk Training Center XML) on Garmin'i poolt loodud formaat, mille algne mõte on peamiselt see, et rajapunktide juurde on võimalik talletada ka treeningualast infot. Meie peamine eesmärk TCX faili osas on aga see, et seda saab kasutada Garmin GPS seadmetes etteplaneeritud raja jälgimiseks. Nimelt on TCX faili võimalik talletada ka pöördekohtade infot stiilis "50 meetri pärast teeb rada jõnksu vasakule" ning GPS seade oskab selle koha peal piiksu teha.

TODO: näidiskaart punktid, rajalogid jne