Sissejuhatus digitaalsesse rajaplaneerimisse

Sissejuhatus

Käesolev leht koondab kokku põhilised digitaalse rajaplaneerimisega seotud mõisted.

Kõige üldisemas plaanis võib radade planeerimise ning kohapealse jälgimise osas kasutatavad andmed ja abivahendid jagada kolme kategooriasse:

• Planeeritud marsruudid, salvestatud rajalogid, teekonnapunktid/huvipunktid - need on andmed, mida loome ja haldame meie ise!
• Digitaalsed (tausta)kaardid (tasuta või tasulised).
• Tark- ja riistvara, mis kahe eelpool nimetatud kategooria andmetega ümber käia oskab (tasuta või tasulised). Kuigi osaliselt võivad abivahendid ka kattuda, siis on võimalik need tööriistad veel omakorda järgmistesse kategooriatesse jagada:
  • Tark- ja riistvara, mida kasutame kodustes tingimustes eelplaneerimiseks (peamiselt PC tarkvara, aga abistavad kindlasti ka nutirakendused).
  • Tark- ja riistvara, mida kasutame välitöödel eelinfo kogumiseks (nutirakendused, GPS seadmed, autokaamerad).
  • Tark- ja riistvara, mida kasutame lõpliku ürituse käigus eelplaneeritud marsruudi jälgimiseks ning rajalogi talletamiseks (nutirakendused, GPS seadmed).

Marsruudid, rajalogid, huvipunktid

Sissejuhatus

Tegemist on andmetega, mille loomiseks ja kasutamiseks on olemas erinevad tarkvaratükid, olgu need siis kasutamiseks PC peal, nutiseadmetes ja ka spetsiaalsetes GPS seadmetes.

Mõisted

Hetkel tundub, et mingit üldist standardit sel alal kasutatavate mõistete osas ei ole, seega defineerime põhilised siin teabebaasis kasutatavad mõisted:

1. Teekond on planeeritav looduses läbitav marsruut või reaalse retke käigus maha salvestatud rajalogi. Tegemist on seega üldisema mõistega, mis tähistab kaardile kantud rajajoont.
2. Teekonnapunkt (waypoint) on teekonna komponent. Teekonnapunktide kogumikust võib moodustada marsruute või rajalogisid. Meie oma lähenemises teekonnapunktidele erilist tähelepanu ei pööra ning neid kaardil eraldi ei tähista - meie puhul on oluline marsruut või rajalogi tervikuna ning mitte üksikud teekonnapunktid.
3. Huvipunkt (point of interest ehk POI) on iseseisev geopunkt, mis ei ole seotud teekonnaga. Huvipunkt võib tähistada vaatamisväärsust või muud punkti, mis meile huvi pakub.
4. Marsruut (route) on mingi reisi või retke tarbeks ette planeeritud teekond. Tasub juhtida tähelepanu, et laias maailmas enamlevinud viis marsruudi joonistamiseks on see, et sinna talletatakse lihtsalt mingi hulk huvi- või teekonnapunkte ning reaalse navigeerimise nende vahel teeb ära retkel kasutatav navigaator(tarkvara). Rattaretkede puhul on sellise lähenemisega seotud siiski kaks probleemi:
   1. Rattaretkede marsruudid läbivad ka piirkondi (ja sisaldavad shortcut-e), mis ühelgi navigeeritaval kaardil teena märgitud ei ole. See tähendab, et kui jätta navigeerimine tarkvara teha, siis hakkab ta soovitud shortcut'ide asemel suure ringiga ümber navigeerima.
   2. Rattaretkede puhul ei ole enamasti eesmärgiks "võimalikult efektiivselt ühest (teekonna)punktist teise jõudmine", vaid soovime läbida täielikult etteplaneeritud rada.

   Eelnevast lähtudes sisaldavad meie poolt ette planeeritud marsruudid mitte ainult soovitud huvipunkte, vaid sellist kogumikku teekonnapunkte, millest moodustub täielik rada (ning mille järgimiseks ei ole teoreetiliselt enam taustakaarti vajagi). See tähendab, et marsruudi joonistamiseks tuleb kogu teekond piisava täpsusega läbi klikkida.

5. Rajalogi (track) on retke käigus reaalselt maha salvestatud rada. Kui võimalik, siis tasub rada salvestada GPX formaadis (ja mitte KML formaadis), sest GPX formaadis talletatakse reeglina ka ajainfo (ehk igal punktil on ajatempel juures), KML formaat aga ajatemplite talletamist ei võimalda.
6. Kurss (course) on selline marsruudi eriliik, milles on rõhutatud asjaolu, et "läbime etteplaneeritud rada ning see vastuvaidlemisele ei kuulu". Meie puhul vastab kurss üks-ühele Garmin'i GPS seadmes kasutatavale TCX failile. Kurss sisaldab alati piisavat hulka teekonnapunkte, mis kirjeldavad raja täielikult ära (ehk taustakaardi kasutamine ei ole teoreetiliselt isegi vajalik), lisaks saab Garmin'i TCX faili talletada ka pöördekohtade eelhoiatused.

Kasutatavad failiformaadid

Kuigi mitmed tarkvaratükid haldavad neid andmeid sisemiselt ja omal viisil, siis väga oluliseks komponendiks radade planeerimisel ja haldamisel on ka nimetatud andmete üle kandmine ühest keskkonnast teise, jagamine erinevate inimeste vahel jne. Selleks on kasutusel erinevad failiformaadid, meid huvitavad peamiselt kolm järgmist:

• GPX (ehk GPS Exchange Format) on ilmselt kõige populaarsem formaat, et marsruute (routes), rajalogisid (tracks) ja huvipunkte (point of interest ehk POI) talletada ja edastada. Üks GPX fail võib sisaldada mistahes hulka ja kombinatsiooni marsruutidest, rajalogidest ja huvipunktidest.
• KML (ehk Keyhole Markup Language) on formaat, mis rohkem levinud Google-põhistes keskkondades. Erinevalt GPX formaadist ei eristata siin marsruute, rajalogisid ja teekonnapunkte - KML failis on ainult teekonnapunktid. Siiski on paljude teekonnapunktide kombineerimisel võimalik neid tõlgendada ka marsruudi või rajalogina ning tänu grupeerimise võimekusele panna ühte KML faili kokku ka mitme raja info. KML faili üheks suuremaks mõtteks on aga igasuguse lisainfo talletamine teekonnapunktide kohta (asukoha fotod, polügoonid, 3D mudelid, tekstilised kirjeldused) - meie hetkel neid lisavõimalusi (veel) ei kasuta, pigem kasutame KML formaati pelgalt selleks, et teatud keskkonda ei ole GPX formaati võimalik (või praktiline) importida.
• TCX (ehk Training Center XML) on Garmin'i poolt loodud formaat, mille algne mõte on peamiselt see, et rajapunktide juurde on võimalik talletada ka treeningualast infot. Meie peamine eesmärk TCX faili osas on aga see, et seda saab kasutada Garmin GPS seadmetes etteplaneeritud raja jälgimiseks. Nimelt on TCX faili võimalik talletada ka pöördekohtade infot stiilis "50 meetri pärast teeb rada jõnksu vasakule" ning GPS seade oskab selle koha peal piiksu teha.

Garmin BaseCamp

Tegemist on Garmin'i poolt arendatud tasuta tarkvaraga, mille esmane mõte on koostöö Garmin'i GPS seadmetega. Siiski on tegemist piisavalt universaalse programmiga, mis võimaldab kasutada taustakaarte, joonistada sinna peale marsruute ja huvipunkte, importida rajalogisid ning kõiki neid andmeid mõistlikult hallata. Kuigi tuleviku mõttes on mingil hetkel eesmärgiks ilmselt Garmin BaseCamp asemele midagi muud leida, siis seni on üheks suureks argumendiks selle kasutamisel see, et antud programm võimaldab taustakaardina kasutada ka Tipikate Rattamatkaklubile ostetud EoMap ja Regio topokaarte.

Kuna Garmin BaseCamp teemaline jutt on pikk, siis on selleks tarbeks omaette artikkel.

Google Maps kaardi loomine

Google Maps ei ole küll kõige parem taustakaart (mingil põhjusel on Google Maps kaart oma suurenduse taseme kohta väga hõre), aga selle selgeks eeliseks on võimalus lihtsa vaevaga oma kaarti maailmale presenteerida. Google Maps jutt on pikem ning on ära toodud eraldi artiklis.

Raja jälgimine Garmini ratta GPS seadmega

Jutt selle kohta on pikem, seega on see ära toodud eraldi artiklis.