Garmin BaseCamp

Sissejuhatus

Tegemist on Garmin'i poolt arendatud tasuta tarkvaraga, mille esmane mõte on koostöö Garmin'i GPS seadmetega. Siiski on tegemist piisavalt universaalse programmiga, mis võimaldab kasutada taustakaarte, joonistada sinna peale marsruute ja huvipunkte, importida rajalogisid ning kõiki neid andmeid mõistlikult hallata.

Garmin BaseCamp tarkvara Windows arvutile saab alla laadida siit. Peale allalaadimist tuleb see paigaldada nagu Windowsis ikka. Olgu ülevaatlikkuse mõttes toodud siin üks näide, kuidas Garmin BaseCamp programm välja näeb (siin küll juba oluliselt rohkem seadistatud programm kui ta vahetult peale paigaldamist on).

Taustakaardid

Sissejuhatus

Üks oluline komponent mistahes rajajoonistamise puhul on kahtlemata taustakaart - niisama valgele ekraanile on raske mingit joont vedada.

Kiire ja lihtne algus

Kõige lihtsam ja kiirem viis Eesti kohta tasuta kaardiandmete allalaadimiseks ja paigaldamiseks on kasutada OpenStreetMap andmeid. Üks väga kiire ja selge juhend alustamiseks võiks olla järgmine:

• Veendu, et Garmin BaseCamp on küll paigaldatud, aga suletud. Vajadusel sulge see!
• Lae alla näiteks see kaart.
• Paki ZIP fail omale sobivasse kohta lahti.
• Käivita ZIP faili lahtipakkimise käigus tekkinud EXE fail. NB! ZIP faili sees oli lisaks EXE failile ka veel üks ZIP fail - seda ära puutu, see las jääb muutumatuna EXE faili kõrvale!
• Kui kaardi paigaldamine on lõppenud, võid Garmin BaseCamp'i taaskord käima panna.
• Vastpaigaldatud kaardi aktiveerimiseks vali ülevalt menüüst Maps -> Freizeitkarte_EST (illustreeriv pilt allpool):

NB! Kui plaanid Garmin BaseCamp'i osas pikemat kasutamist (st mitte lihtsat testimist), siis tasub käesolevas peatükis kirjeldatud kaardi paigaldamine vahele jätta ning kasutada järgmises peatükis kirjeldatud lahendust! Kui oled käesolevas peatükis kirjeldatud kaardi paigaldanud, aga soovid edaspidi siiski teist lähenemist kasutada, siis paigaldatud kaardi saad eemaldada nii:

• Sulge Garmin BaseCamp.
• Windowsis - vali Start -> Control Panel -> Programs and Features -> eemalda programmide nimekirjast Freizeitkarte_EST.

Kaartide paigaldamine virtuaalse GPS seadme tekitamise teel

Sissejuhatus

Nimetatud meetod kaartide paigaldamiseks on esialgu küll aeganõudvam, aga tasub pikemas perspektiivis kindlasti ära. Sellisel viisil on võimalik kasutada ka kaarte, mida esimese lahenduse puhul kasutada ei saa, samuti on tulevikus kaartide haldamine (lisamine, eemaldamine, uuendamine) oluliselt lihtsam.

Taustainfo käesoleva lahenduse osas on järgmine: nimelt võimaldab Garmin BaseCamp kasutada Garmin'i GPS seadmes olevaid kaarte - selleks tarbeks tuleb GPS seade USB kaudu arvutiga ühendada. Kuna GPS seadme ühendamine võib mõnedel juhtudel olla aga tülikas, samuti võib kaardi vaatamine/kerimine/zoomimine olla aeglane, siis paigaldame füüsilise GPS seadme asemel arvutisse virtuaalse (ehk puhtalt tarkvaralise) GPS seadme.

Virtuaalse ketta tarkvara

Esmalt tuleb paigaldada tarkvara, mis võimaldab arvutile virtuaalseid kettaid juurde tekitada. Laias laastus võib kasutada endale sobivat tarkvara, aga antud juhend keskendub ImDisk Toolkit nimelisele tarkvarale. Lae alla ja paigalda see tarkvara siit.

Virtuaalse ketta sisu

Virtuaalse ketta sisu osas on kaks võimalust:

• Laadida alla kellegi teise poolt loodud ketta-image.
• Keda olemasolevad image-d ei rahulda, võib virtuaalse ketta sisu ka täielikult ise kokku panna. Sel juhul leiab lisainfot siit.

Allpool on toodud lahendus, kuidas olemasolev ketta-image alla laadida ning see kiirelt käima panna:

• Veendu, et Garmin BaseCamp ja ImDisk Toolkit tarkvarad on paigaldatud. Veendu, et Garmin BaseCamp rakendus on suletud.
• Lae alla ZIP fail siit.
• Paki endale sobivasse kohta lahti.
• Lahti pakkimisel tekkis kataloog virtgpsdisk. Käivita seal kataloogis olev mountimg.bat fail.
• Käivita Garmin BaseCamp. Kaartide menüüsse on tekkinud kolm kaarti: OpenStreetMap Eesti, Läti ja Leedu.

NB! Tegevuse "kõrvalnähtusena" on arvutisse tekkinud juurde M: ketas. Kui soovid, et juurde tekkiv ketas oleks tähistatud mingi muu tähega (näiteks kui M: on sinu arvutis juba võetud), siis tuleb ENNE mountimg.bat faili käivitamist seal sees M: asemele enda soovitud kettatähis panna. Vaikimisi näeb mountimg.bat faili sisu välja järgmine:

imdisk -a -f diskimage.img -m M: -o rem

Kui soovid, et sinu arvutisse tekiks M: ketta asemel K: ketas, siis peaks faili sisu olema aga selline:

imdisk -a -f diskimage.img -m K: -o rem

Selleks, et ei oleks vaja mountimg.bat faili igal arvuti käivitamisel uuesti käsitsi käima lasta (vaid et M: vms ketas tekiks alati arvuti käivitamisel automaatselt), tuleb tekitada shortcut sellele failile ning tõsta see Windows'i startup kataloogi. NB! Sinna startup kataloogi ei tohi kopeerida BAT faili ennast, vaid kindlasti peab olema shortcut! Üks võimalus selle saavutamiseks on näiteks luua desktopile shortcut, mis viitab nimetatud bat failile ning seejärel lohistada see Start -> All Programs -> Startup alla. Desktopil oleva shortcut-i võib seejärel eemaldada.

Nimetatud lahenduse korral on nüüd võimalik väga kerge vaevaga Garmin BaseCamp tarbeks kaarte juurde paigaldada, neid eemaldada või uuendada - selleks tarbeks tuleb vaid kataloogis M:\Garmin vastavaid kaardifaile lisada, eemaldada või üle kirjutada (Garmin BaseCamp võiks nende operatsioonide ajaks kinni pandud olla).

Kaardi kuvatav detailsus

Käesolev lõik räägib sellest, kuidas seadistada kaardi detailsust (ehk seda, kui palju detaile mingil suurenduse tasemel näha on). Kokkuvõttes on tegemist kindlasti subjektiivse teemaga - mõned inimesed eelistavad kaardiga töötamisel vähem detaile ning seda, et kõik detailid ilmuvad kaardile alles tõesti korralikult sisse suurendades. Teised eelistavad jälle "kirjumat" kaarti ehk olukorda, kus detaile on kaardil palju.

Garmin BaseCamp võimaldab kaardi näidatavat detailsust valida mõistetega Lowest, Lower, Low, Medium, High, Higher, Highest. Tegemist ongi selles mõttes väga subjektiivse valikuga, et lisaks isiklikele eelistustele sõltub kaardi reaalne väljanägemine palju ka kaardist endast. See tähendab, et üks kaart võib Higher seadistusega täiesti viisakas välja näha, samal ajal kui teine kaart on sama seadistusega juba üle mõistuse kirju.

Peale Garmin BaseCamp'i kaartide paigaldamist tasub kindlasti tööriistaribale lisada menüü, mille kaudu kaardi detailsust mugavalt muuta saaks. Selleks tuleb valida View -> Toolbars -> Detail Level:

Näeme, et tööriistaribale on tekkinud juurde kaardi detailsuse valik (joonisel üleval vasakus nurgas). Nagu eelpool juba öeldud, siis tegemist on subjektiivse eelistusega, aga senised kogemused näitavad, et Medium ning tasemed alla selle erilist praktilist väärtust ei oma - kaardid on sel juhul lihtsalt liiga hõredad. Seega tasub esmalt hakata omale sobivat valikut leidma pigem High ja Higher vahelt, mõnedel erandlikel juhtudel võib tekkida tahtmine detailsus ajutiselt ka Highest peale keerata.

Andmete organiseerimine

Sissejuhatus

Kui taustakaardid on paigaldatud ja toimivad, siis järgmine samm on töö andmetega, mis meid huvitavad. Nende hulka kuuluvad retkede etteplaneeritud rajad, retke käigus talletatud rajalogid ja üksikud huvipunktid. Enne kui asume retke etteplaneeritud rajajoont maha joonistama, tasub rääkida aga nimetatud andmete organiseerimisest Garmin BaseCamp keskkonnas.

Tundub, et mingil põhjusel on internetist kaduma läinud (?) originaalsed Garmin BaseCamp teemalised juhendid. Räägime seetõttu andmete organiseerimist puudutava jutu siin peatükis lahti. Lisaks siin toodud infole on võimalik alustuseks vaadata ka ühte YouTube õpetust selles vallas.

Garmin BaseCamp kasutab kaardile kantavate andmete organiseerimiseks järgmiseid mõisteid:

• Kõige suurem tase on My Collection, mis sisaldab kõiki antud programmis talletatud andmeid.
• List folder on järgmine organiseerituse tase. Neid võib üksteise sees ka mitu taset olla.
• List on madalaim organiseerituse tase, mis võib sisaldada marsruute (routes), rajalogisid (tracks) ja huvipunkte (Point of Interest).

Andmete organiseerimiseks vajalikud aknad kuvatakse Garmin BaseCamp'is vaikimisi vasakul ääres. Neist ülemine on Library ning sisaldab List folder-eid ning List-e. Alumine aken kuvab hetkel valitud List-i sisu (ehk seal olevad marsruudid, rajalogid ja huvipunktid).

Andmete hoidmine mitmes listis

Tasub rõhutada, et Garmin BaseCamp'is on andmete ülesehitus selline, et sama marsruut, rajalogi või huvipunkt saab kuuluda ka mitmesse List-i. Veelgi enam, tavaline andmete kopeerimine ühest List-ist teise tähendabki vaikimisi seda, et uude List-i luuakse tegelikult ainult viide olemasolevale infole. See tähendab, et iga marsruudi, rajalogi ja huvipunkti kohta hoitakse vaikimisi ainult ühte koopiat reaalsetest andmetest ning ükskõik millise List-i vahendusel andmetesse muudatusi teha, siis kajastub muudatus kõikides List-ides.

Taolise käsitluse eesmärk Garmin BaseCamp poolt on see, et kasutajal on võimalik luua samade andmete baasilt kuitahes palju List-e, seejärel on võimalik mugavalt andmeid kaardil kuvamiseks List-ide kaupa sisse ja välja lülitada.

Näiteks võib kasutaja tekitada ühe listide nimekirja, kus andmed on sorteeritud aastate kaupa ning teise, kus andmed on sorteeritud ürituse kaupa (Tipikate Rattamatk, Roheliste Rattaretk, ...). Kuigi kõik algandmed lisatakse kahte erinevasse listi, siis hoiab Garmin BaseCamp igast asjast vaid ühte originaalkoopiat. Kasutajal on tänu taolisele jaotusele võimalik kaardil vastavalt soovile lülitada kuvamiseks sisse kas "kõik 2017. aasta retked" või "kõik Tipikate Rattamatkad läbi ajaloo".

Andmetest koopia tegemine

Kui kasutajal on soov andmetest reaalselt koopia teha, siis selleks tarbeks on menüüvalik Duplicate. Näiteks võiks selline asi olla vajalik juhul, kui soovitakse uueks retkeks koostada (mõningaste muudatustega) marsruut mõne varem sõidetud marsruudi baasilt, samas säilitades (arhiveerimise eesmärgil) vana marsruudi algsel kujul. Sellisel juhul:

• Tee parem hiireklõps marsruudi nimel marsruutide nimekirjas ning vali avanevast menüüst Duplicate:

• ... seejärel saad tekkinud duplikaadi omale sobivasse kohta ära liigutada, selle ümber nimetada ning sisu ära muuta. Tänu duplikaadi loomisele säilib varasem marsruut algsel kujul.

Marsruudi joonistamine

Sissejuhatus

Üks olulisemaid põhjuseid, miks Tipikate Rattamatkaklubi tegemistest Garmin BaseCamp tarkvara kasutame, on arvutis retkede tarbeks marsruutide ette joonistamine. Käesolev peatükk sellest teemast räägibki.

Soovijatel on võimalik alustuseks ära vaadataka ka üks YouTube video. Juhime siinkohal tähelepanu kohale, kus videos muudeti Activity type seadistust (algselt oli seal automotive, mis muudeti motorcycle-ks). Eesti keeles võiks seda seadistust nimetada tegevusprofiiliks ning konkreetselt meie kui rattaretke raja joonistajate jaoks on tegemist palju laiema teemaga kui pelgalt ühe seadistuse õigele tasemele keeramine. Sellest on pikemalt juttu edasistes alapeatükkides.

Kui rääkida sellest, kuidas üldiselt maailmas ja internetis retke marsruutide ette joonistamist käsitletakse, siis tasub kohe alustuseks rõhutada, et see erineb meie käsitlusest omajagu. Nimelt baseeruvad enamik internetis leiduvaid juhendeid sellel, et marsruudi joonistamise käigus kaardile klikitavaid teekonnapunkte on pigem vähe ning reaalse navigeerimise nende vahel teeb ära (navigaator)tarkvara, kasutades selleks taustakaardi infot. Rattamatkade radade planeerimise osas on sellise lähenemisega seotud aga kolm järgmist probleemi:

• Rattaretkede marsruudid läbivad ka piirkondi (ja sisaldavad shortcut-e), mis ühelgi navigeeritaval kaardil teena märgitud ei ole. See tähendab, et kui jätta navigeerimine tarkvara teha, siis hakkab ta soovitud shortcut-ide asemel suure ringiga ümber navigeerima. Samuti tuleks sellisel juhul arvestada, et kuigi arvuti taga marsruuti joonistades kuvati kasutajale ühte joont, siis reaalselt looduses kasutatakse teist seadet ja tarkvara (GPS-navigaator või telefon-nutiseade) ning see võib otsustada hoopis teistmoodi navigeerida.
• Kui kasutada taustakaardina rasterkaarti, siis (navigaator)tarkvara jaoks on see puhtalt illustratiivne pildikujul info, millelt ei ole võimalik teid, radu ega muud navigeerimisinfot leida.
• Rattaretkede puhul ei ole enamasti eesmärgiks "võimalikult efektiivselt ühest (teekonna)punktist teise jõudmine", vaid soovime läbida täielikult etteplaneeritud rada.

Eelnevast lähtudes on meie eesmärgiks joonistada valmis selline marsruut, mis sisaldab nii suurt hulka teekonnapunkte, et sellest täielik rada moodustuks. Selline hulk teekonnapunkte peab tagama, et marsruut kokkuvõttes tee kuju jälgiks ning sellise marsruudi järgi sõitmiseks ei ole teoreetiliselt enam taustakaarti vajagi (samas taustakaart muidugi aitab retkel rajast ja ümbrusest oluliselt paremini aru saada). Et sellise marsruudifailini jõuda, on laias laastus kaks võimalust:

• Klikkida kõik vajalikud teekonnapunktid ise kaardile. Selle meetodi eeliseks on lihtsus - valminud marsruut ei vaja hilisemat järeltöötlust. Puuduseks on aga klikkimise vaev. Üldiselt võib öelda, et rattaretkede radade puhul, mis läbivad nii asfalt-, kruusa- kui ka metsateid, on üldiselt vajalik klikkida kaardile 5-12 punkti kilomeetri kohta. See tähendab, et näiteks 80 km päeva kohta peaks punkte olema 400-960. Viis punkti kilomeetri kohta on igal juhul piisav, et rajal ära ei eksi, esteetika mõttes on Jaanusel välja kujunenud tava pigem 7-11 punkti kilomeetri kohta joonistada, sest rada klapib siis ka kõvasti sisse suurendades ilusti kaardiga. Tegemist on pigem aga esteetilise küljega, mitte eluliselt vajaliku. Keerukate käänuliste metsaradade puhul, kus matkatakse jalgsi või ratast seljas tassides, võib punkte olla vaja ka 15-25 tk/km kaardi peale klikkida. Näiteks võib tuua, et 2016. aasta Tipikate Rattamatka käigus matkasime esimesel päeval ka parklast 2,6 km Ennuksemäe punkrini ja tagasi ning see marsruut sisaldas 62 teekonnapunkti (ehk 24 punkti kilomeetri kohta).
• Kasutada navigeeritavat taustakaarti ning Garmin BaseCamp navigeerimise võimekust, kuid teostada valminud marsruudiga hilisemad konverteerimised, et teekonnapunktide arv piisavale tasemele viia ning välistada see, et looduses olles GPS-navigaator või telefon-nutiseade "oma peaga mõtlema" hakkaks.

Mõlemast meetodist on pikemalt kirjutatud allpool.

Tegevusprofiilid

Direct profiil

Alustaja rattamatka rajajoone joonistaja jaoks on kõige lihtsam klikkida kaardile piisav hulk teekonnapunkte, et neist moodustuks rajajoon. Et seda teha, tuleb Garmin BaseCamp'is vastav profiil valida.

Garmin BaseCamp kasutab mõistet Activity profile, mille peamiseks sisuks on valida navigeerimise meetod. Antud valikutest huvitab meid Direct ehk meetod, mille puhul tõmmatakse joon ühest teekonnapunktist teise sirgelt, sõltumata sellest, kas taustakaardil on seal kohal tee või mitte. On meie asi klikkida kaardile neid teekonnapunkte piisavalt palju, et rada kokkuvõttes teede kuju jälgiks.

• Kui Garmin BaseCamp'is ei ole lubatud toolbar nimega Activity profiles, siis tasub esmalt see lubada. Vali ülevalt menüüst View -> Toolbars -> Activity profiles:

• Seejärel vali tekkinud Activity profile ikooni alt valik Direct:

Rajajoone joonistamine edasijõudnutele

Rajajoone selline läbi klikkimine, et see kõiki kurve korrektselt järgiks, on siiski üsna suur ettevõtmine. Edasijõudnute tarbeks on Garmin BaseCamp'is olemas ka meetodid, mis joonistamist veidi lihtsustavad, kuid see nõuab peale joonistamist veel täiendavaid konverteerimisi.

Alustuseks tuleks BaseCamp'is valida sobiv Activity profile. Eeldefineeritud profiile on BaseCamp'is 14: "Driving", "Motorcycling", "Walking", "Hiking", "Mountaneering", "Bicycling", "Tour Cycling", "Mountain Biking", "ATV", "Dirt Biking", "Trucking", "RV", "Off Roading" ja eelpool juba kirjeldatud "Direct".

Nagu nende profiilide sisusse süüvides selgub, siis "Direct" on neist täiesti omaette kategooria, ülejäänud 13 erinevad aga pelgalt selle tõttu, millistel teedel või radadel on lubatud navigeerida. Meie huvi oleks lubada navigeerimist igal pool, kus kaart vähegi selleks võimalust annab - nagu eespool juba eesmärgiks seatud, siis meie soovime raja ise ette anda ning kui me tõepoolest rattamatka raja kiirteele tõmbame, siis nii peabki saama. Ükski nimetatud 13-st profiilist siiski taolist vabadust meile ei anna - ükski neist ei sisalda korraga võimalust navigeerida nii suurel maanteel kui ratast trepist üles tassides. Defineerime seetõttu oma custom profiili.

TODO:

• Kirjeldada uue profiili defineerimist.
• CTRL võimaldab muu režiimi vahele direct punkte lisada.
• EOMAP ja REGIO - ühes kohas üks parem, teises teine. Võib kaarti vahetada, jooksvalt ümber ei navigeerita. Regio kipub aeg-ajalt ikkagi suurelt maanteelt ümber navigeerima, kuigi suured teed on lubatud. EOMAP selles osas korrektsem.
• Trackiks tegemine valib igati sobiva arvu punkte.
• Routeks tagasi tegemine valib liiga vähe. Vaja anda ette punktide arv, mis oleks sama või suurem kui tracki oma. Sel juhul on routes sama palju punkte kui trackis ja see on mõistlik.

Raja joonistamine

Esmase rajajoone tõmbamine

Esmalt tuleks My Collection alla luua uus List folder ning sinna alla omakorda uus List. Selleks:

• Tee parem hiireklõps My Collection peal ning vali New List Folder.
• Tee parem hiireklõps vastloodud kataloogil ning vali New List.

• Liiguta kaart enam-vähem sinna kohta, kust plaanid oma marsruuti alustada, samuti leia enam-vähem sobiv suurenduse tase.
• Kliki vasakul servas oma eelnevalt loodud List-i peal, tehes selle aktiivseks.
• Kliki üleval tööriistaribal New Route ikoonil:
• Nüüd saad raja kaardile joonistada.

Kaardi joonistamise juurde tasub mainida järgmisi tarkuseid:

• Iga hiireklikk lisab ühe teekonnapunkti. Kui oled valinud eelnevalt Activity Profile menüüst valiku Direct, siis tõmmatakse teekonnapunktide vahele sirge joon. On sinu asi neid punkte sinna piisaval määral klikkida, et kokkuvõttes moodustuks marsruut.
• Ka joonistamise kestel saad kaarti suurendada-vähendada hiire ratta abil. Küll aga ei saa joonistamise režiimis hiire abil kaarti liigutada, sest iga hiireklikk lisab uue teekonnapunkti! Kaardi liigutamiseks joonistamise režiimis saad kasutada klaviatuuri nooleklahve.
• Kui sul on paigaldatud mitu taustakaarti, siis ülevalt Maps menüüst saad neid ka jooksvalt kaardi joonistamise kestel vahetada.
• Kui mõni klikitud punkt veidi valesti läheb, siis üldjuhul on lihtsam esialgu joonistamist lihtsalt jätkata - korrektsioone on üldjuhul lihtsam hiljem teha.
• "ESC" klahv lõpetab küll käesoleva raja joonistamise, kuid ei sunni programmi joonistamise režiimist väljuma, mistõttu järgnev hiireklikk alustab juba uue marsruudi joonistamist. Reeglina ei ole see soovitud käitumine. Kui oled raja joonistamisega (hetkel) lõpetanud, siis vajuta üleval tööriistaribal käe kujutisega ikoonil:

Marsruudi ümbernimetamine

Kui oled esmase rajajoone maha joonistanud ning käe kujutisega ikooniga tavarežiimi tagasi läinud, siis tasub kindlasti panna oma marsruudile ka mingi mõistlik nimi. Selleks tee vastloodud marsruudi (automaatselt genereeritud) nimel parem hiireklõps ning vali avanenud menüüst Rename:

Teekonnapunkti liigutamine

Kui oled esmase rajajoone maha joonistanud ning käe kujutisega ikooniga tavarežiimi tagasi läinud, siis saad teekonnapunkti liigutada nii: tee rajajoone osaks oleval mustal täpil (ehk teekonnapunktil) parem hiireklõps ning vali avanenud menüüst Move Route Point. Seejärel saad punkti teise kohta liigutada.

Teekonnapunkti lisamine

Kui oled esmase rajajoone maha joonistanud ning käe kujutisega ikooniga tavarežiimi tagasi läinud, siis saad teekonnapunkti lisada nii: tee rajajoonel parem hiireklõps (sel korral tasub sihtida mitte rajajoonel olevaid mustasid punkte, vaid pigem nende vahelist sirge joone osa) ning vali avanenud menüüst Insert Into Route. Seejärel saad teekonnapunkti lisada.

Teekonnapunkti kustutamine

Teekonnapunktide kustutamine käib veidi teistmoodi kui nende liigutamine või lisamine. Selleks tuleb teha topeltklõps marsruutide nimekirjas oleval marsruudi nimel. NB! Mitte kaardil oleval rajal! Seejärel avaneb aken, kus on nimekirjana näha marsruudi osaks olevad teekonnapunktid (ning neile automaatselt genereeritud nimed). Seal nimekirjas on nüüd võimalik teekonnapunkte valida (mitme punkti valimiseks hoia all Shift klahvi). Seejärel on Delete klahvi või parema hiireklõpsuga võimalik avanevast menüüst valitud rajapunkt(id) ära kustutada. Märgime veel, et teekonnapunktide nimekirjas olevad (automaatselt genereeritud) nimed ei ütle meile midagi, seose loomiseks näitab Garmin BaseCamp nimekirjas valitud rajapunkte samal ajal ka kaardil highlight-ituna. Selleks, et pikema marsruudi puhul nimekirjast õige punkt leida, saab kasutada üles-alla nooleklahve, suurema sammuga liikumiseks ka Page up ja Page down klahve, jälgides samal ajal rajajoone highlight-imist kaardil.

Suuremad muudatused marsruudis

Ülalpool olevad peatükid kirjeldavad võimalusi, kuidas juba valmis joonistatud marsruudis väiksemaid muudatusi teha (teekonnapunktide liigutamine, lisamine ja kustutamine). Kui marsruudis on soov teha aga suuremaid muudatusi, siis on selline lähenemine ebamugav. Kui on soov marsruudis suuremaid muudatusi teha, siis selles osas on abiks järgmised võimalused:

• Raja tükeldamine (Split).
• Radade ühendamine (Join).
• Võimalus joonistada osa muudetud rajast esialgu täiesti uue marsruudina, mille hiljem Split ja Join funktsionaalsuste abil varasema raja osaks saab määrata.

Marsruudi tükeldamine

Marsruudi tükeldamiseks tuleb teha kaardil oleva marsruudi osaks oleval mustal täpil (ehk teekonnapunktil) parem hiireklõps ning avanenud menüüst valida Split Route Here:

Marsruutide ühendamine

Marsruutide ühendamiseks tuleb esmalt need marsruutide nimekirjas hiirega valida. Mitme marsruudi valimiseks saab kasutada CTRL klahvi. Seejärel saab parema hiireklõpsuga avada menüü, kust saab valida Join the Selected Routes....

Avanenud aknas tasub enne "OK" nupu vajutamist veenduda, et marsruudid oleks õiges järjekorras! Vastasel juhul on tulemuseks väga segane marsruut. Marsruutide järjekorda saad korrigeerida akna vasakus servas olevate "üles" ja "alla" nuppudega:

Tasub mainida, et kuigi Garmin BaseCamp küsib nüüd üle, kas kasutaja soovib ühendamise aluseks olnud originaalmarsruudid kustutada, siis reeglina ei ole vahet, mida seal dialoogis vastata - algsed marsruudid kipuvad nii või naa alles jääma. Jääb kasutaja teha, et peale ühendamist jätta alles või kustutada just need marsruudi(osad), mis talle vaja on.

Andmete import ja eksport

Sissejuhatus

On üsna levinud praktika, et Garmin BaseCamp keskkonda on vaja importida kuskilt mujalt pärit andmeid, samuti näiteks see, et peale marsruudi joonistamist on vaja see kuskile teise keskkonda üle kanda. Garmin BaseCamp haldab oma marsruutide, huvipunktide ja rajalogide andmebaasi sisemiselt ja omal viisil (ehk siis ei tasu otsida kuskilt kettalt GPX faile, mis programmis marsruutidena näha on). Selleks, et andmed teise keskkonda üle kanda, tuleb need eksportida.

Garmin BaseCamp toetab raja importi erinevatest formaatidest, neist enimkasutatav võiks olla GPX. Samuti on võimalik eksportida mitmeid formaate, näiteks GPX, KML, TCX, ... Siiski on olukordi, kus Garmin BaseCamp ei ole piisavalt paindlik, vaid vajalikuks võib osutuda rajafaili eelnev konverteerimine enne BaseCamp'i importimist või järgnev konverteerimine peale BaseCamp'ist eksportimist. Kindlasti on neid väliseid konverteerimistarkvarasid mitmeid, aga üheks heaks ja universaalseks tööriistaks on JaVaWa RTWtool nimeline tarkvara.

Import ja eksport Garmin BaseCamp'i toimub järgnevalt:

• Importimiseks vali vasakul ääres olevas library aknas list, kuhu soovid andmeid importida. Seejärel vali ülevalt menüüst File -> Import into ... ning vali GPX (või muu) fail. Seejärel saad juba Garmin BaseCamp'is edasi majandada (algne kettal olev GPX fail jääb muutumatuks ning ei ole programmiga rohkem kuidagi seotud).
• Eksportimiseks vali samuti vasakul ääres olevas aknas list või ka konkreetne route, track või waypoint. Seejärel taaskord ülevalt menüüst File -> Export -> Export Selection.

Andmete varundamine

Nagu eespool juba mainitud, siis haldab Garmin BaseCamp oma marsruutide, rajalogide ja huvipunktide andmebaasi sisemiselt. See tähendab, et My Collection-i all nähtavad List folder-id, List-id ning neis sisalduvad marsruudid, rajalogid ja huvipunktid ei ole seotud ühegi GPX (ega muus tuntus formaadis) failiga kettal. Garmin BaseCamp kasutajal tasub aga endal kindlasti mõelda ka andmete varundamisele.

Üks variant varundamiseks on kahtlemata see, et andmed kuskile GPX failidesse eksportida ning neid faile eraldi turvalises kohas säilitada. Selle meetodi puuduseks on aga asjaolu, et ühte GPX faili on võimalik küll eksportida mitmeid marsruute, rajalogisid ja huvipunkte, kuid mitte List-e ega List folder-eid. Seega on ühte GPX faili võimalik eksportida pigem vaid ühe List-i sisu ning terve andmete kollektsiooni (My Collection) eksportimine tähendaks palju käsitööd. Sellisel juhul tuleks siis iga List-i sisu eraldi GPX faili eksportida ning ka List folder-itele vastavad kataloogid tuleks kasutajal endal käsitsi luua.

Teine ja parem variant on kasutada Garmin BaseCamp menüüs olevat valikut File -> Backup.... Selle meetodiga varundatakse kogu My Collection sisu ühte faili ning kui kunagi peaks vaja olema, siis saab kogu sisu taaskord File -> Restore... valiku abil taastada. Selle meetodi puuduseks on aga asjaolu, et varundatud andmebaasi fail on Garmin BaseCamp enda poolt loodud formaadis ning taastada saab seda ainult Garmin BaseCamp programmi enda abil (st varundatud andmeid ei saa otse kuskile mujale keskkonda importida). NB! Varundatud andmete taastamine File -> Restore... menüüvaliku abil eemaldab Garmin BaseCamp'ist kogu olemasoleva My Collection sisu! Seega kui programmis on hetkel olulisi andmeid (marsruudid, rajalogid, huvipunktid), siis tasub enne varunduse taastamist alati olemasolevast keskkonnast varukoopia teha!

Kokkuvõttes jääb seega kasutaja otsustada, mil viisil andmete säilimisele läheneda soovib ning kas tema eesmärgiks on pigem lihtne varundamine-taastamine Garmin BaseCamp enda vahendusel või pigem võimalus andmed otse mujale keskkonda üle kanda. Või ka kombinatsioon eelmistest.